Eriti ohustatud liik! http://www.pharmanatur.com/Mycol ogie/Lactarius%20circellatus.htm 15 Ripsriisikas Lactarius mairei II kategooria riikliku kaitse all Click to edit Master text styles Äärmiselt ohustatud Second level Leidub arumetsades Third level Fourth level Ohustab puuliikide osakaalu Fifth level muutmine metsades (lageraied) www.carpathianbasinspecies.eu/13_B ig_Pictures_for_Children_&_Screen/
jõgede kallastel. Eelistab lubjarikast kasvukohta. Soosammal Harilik karusammal Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal. Püstine või tõusev, väga tugev, mitteharunev vars. Paljuneb eostega. Laia levialaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage. Kasvab niisketes soo ja arumetsades, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel pinnasel, mõnikord ka liivastes kohtades. Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik
korrasolek). E. Lõhmuse (2004) järgi eraldatakse kaks alltüüpi: 1) jänesekapsa-kõdusoo, 2) mustika- kõdusoo. Jänesekapsa-kõdusoo on tekkinud viljakamas siirdesoos, madalsoos või lodus põhjavee alanemisest põhjustatud pikka aega kestnud taandsoostumisprotsessi tagajärjel. Mikroreljeef on puude olemasolust tingitud turba ebaühtlase vajumise tõttu tugevasti mätlik. Taimestik on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva jänesekapsa kasvukohatüübi omaga. Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad, vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga. Raiestikel on lopsakas eluskate laialehelistest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas, seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars.
metsi kajastava, hiljem kogu Eestit haarava kümnest metsataimkattetüübist koosneva metsatüpoloogilise klassifikatsiooni. Mõlemad eelmainitud uurijad tuginesid A. Cajanderi poolt avaldatud metsatüpoloogilisele süsteemile. Sõjajärgselt tegeles metsatüpoloogia-alaste küsimustega edasi ühe esimesena A. Ilves (1953, 1956), kelle sulest ilmus põhjalik aru- ja soometsade klassifikatsioon. Tuginedes V. Sukatsevi seisukohtadele, eraldab Ilves arumetsades 5 (nõmme-, loo-, hiis, salu- ja laanemetsad) ja soometsades 3 tüübirühma, kumbki 14 metsatüübiga. Enne E. Lõhmuse (1974) poolt avaldatud metsakasvukohatüüpide süsteemi on laialdaselt kasutamist leidnud A. Karu ja L. Muiste (1958) poolt koostatud kasvukoha- tüüpide klassifikatsioon. A. Karu alustas sõjajärgseil aastail ulatuslikku metsatüpoloogia- alast uurimistööd, töötades metsakasvatuse kateedri juhatajana, kuid kahjuks ei jõudnud ta oma tööd eluajal avaldada
annaabi.ee 
