Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid Õppinud kirjutama peaaegu veatus ladina keeles Tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid Kirjutas tugevatest naiskarakteritest Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ''Keskaja naine'' http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard
Enamuse oma lapsepõlvest ja täiskasvanu elust elas ta Pariisis. Ta kirjutas oma peamiselt elust, eluvaadeteast, aga ka oma teadmistest mütoloogiast, legendidest ning ajaloost. Lisaks võttis ta ka eeskuju oma lemmikluuletajatelt Inglismaal ja Prantsusmaal. Talle meeldis tolleaegne värske inglise luule. Ta oli täielikult veendunud meeste ja naiste võrdses arukuses. Tänu temale sai üldse naiste hääl kuuldavaks ning lisaks üritas ta ka avada oma teoste abil neistele oma koolid. naisautor Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ,,Keskaja naine" http://et.wikipedia.org/wiki/Hildegard_Bingenist http://en.wikipedia.org/wiki/Hrotsvitha http://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard.htm http://www.google.ee
sõna leksikaalsest tähendusest: 5 a. asukohta, nt Me elame linnas; b. toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c. seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. Peale selle võib seesütlevat kasutada märkimaks: d. omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, nt Korralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e. ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidus veendunud; f. paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. lähtekohta, nt Tulin linnast;
Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. Peale selle võib seesütlevat kasutada märkimaks: d) omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, ntKorralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud; f) paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) lähtekohta, nt Tulin linnast;
Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. d) omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, nt Korralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud; f) paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljen¬datakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) lähtekohta, nt Tulin linnast;
annaabi.ee 
