Isasurvad 3-6-kaupa võrse tipus, rippuvad, Et jugapuu on hävimisohus, on ta võetud Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, emasurvad madalamal 3-5-kaupa lehtede looduskaitse alla. eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. kaenlas. Käbikesed 1,2-2 cm pikad, seeme Perekond lehis - Larix Siiski levivad arukaasikud eeskätt 0,2-0,4 cm pikk, kitsa tiivaga. Vili Lehise perekonda kuuluvad suvihaljad viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei üheseemneline läätsekujuline pähklike, ühekojalised kõrged puud. talu kõrget põhjavett ja liigniisketel ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti kasvukohtadel ei kasva
ja hariliku kuusega. Sageli tekib kaasikutes varjutaluvatest puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti üks perspektiivsemaid liike endiste põllumaade metsastamisel (kiirekasvuline, haiguskindel, kvaliteetse puiduga, puidu majanduslik tähtsus suureneb jne.). Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Siiski levivad arukaasikud eeskätt viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei talu kõrget põhjavett ja liigniisketel kasvukohtadel ei kasva. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel puuliik. Noores eas kiirekasvuline (juurdekasvu maksimum (10-20a. vanuses), kuid mitte eriti pikaealine, võib saada kuni 150 a. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine boniteet I-II
valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades · Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame
Metsakõdu tüsedus kuni 12 cm, millele järgneb hästilagunenud kuni 20 cm paksune sõmerjas kõduturba kiht. Muld happeline (pHKCl 4,0 kuni 6,5). Mullad on hea drenaaziga, põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30 kuni 80 cm kaugusel maapinnast. Enamuspuuliigiks on pikaajaliselt kuivendatud aladel tavaliselt kuusk. Tihti on moodustunud segametsad, kus segus kasvavad kask, haab, sanglepp, mänd. Puistud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, boniteet I-III, arukaasikud pea 2 x tootlikumad kui sookaasikud. Kuusikud alluvad tormiheitele. Alusmets hõre kuni tihe, kasvavad h. paakspuu, h. toomingas, h. pihlakas, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. liigid. Alustaimestik on sarnane jänesekapsa kasvukohatüübile. Tüüpilisi sootaimi vähe või puuduvad hoopiski, kuusikutes valitsevaks h. jänesekapsas, h. ussilakk, lillakas, leseleht, h. laanelill, kattekold, metsmaasikas jt. Kõrgema põhjaveega ja lehtpuu-
annaabi.ee 
