maailm. Goethe esmalt püüdis tutvuda visuaalsete artistidega ning hakkas ise joonistama ning maalima. Oma rännakul Itaaliasse, lõi ta umbes 850 joonistust ning akvarelli, peamiselt maastikust. Tundus isegi, et ta päriselt kaalus artistikarjääri, ent nägi siis peagi oma talendi kitsaid limiite. “Ma olen visuaalse kunsti jaoks liiga vana”, kirjutas ta, “kas ma olen natuke rohkem või vähem kloun on iseasi.” Ent need artistlikud pingutused polnud asjata. Nad rajasid vundamendid uuele kunsti mõistmisele. Itaalias kirjutas Goethe draamad “Egmont” ja “Torquato Tasso”, jätkas töötamist “Fausti” ning “Wilhelmi meistriga”. Tähtsam veelgi tema vahetust tulust oli fakt, et tema eneseavastamise eksperiment oli olnud edukas. Te pöördus Weimari aastal 1788 uue inimesena. Veidi aega hiljem kohtas ta Christiane Vulpiust, noort tüdrukut lihtsatest oludest. Ta oli
klassini, mistõttu tundus esitus n.ö. titekas. Siiski olid kavanumbrid ilusti paigutatud ja kontsert sujus ilusti tõusvas joones. Alguses prooviti laste tähelepanu endale suunata, tehes palju nalja ja igasuguseid kahtlaseid zeste. Hiljem suunati tegevus juba muusikale ja pillimängule ja hiljem said lapsed nii show-d kui ka muusikat koos nautida. Lavakujundus ei olnud just suurepärane, kuid millestki puudust ka ei tulnud. Kostüümid olid perfektsed ja artistlikud ning igati kontserdile sobilikud. Tavaliselt kui külastan mõnda kontrerdit, jäävad mulle alati meelde need parimad ja enimmeeldinud kavapunktid . Ka sellelgi kontsrdil ei olnud erandit ja järgmisena iseloomustan ma kahe enimmeeldinud kontserdi esitust : · Enim meeldis mulle teos löökpilli marimbaga, kus alguses mängis pilli vaid üks artist, veidi hiljem lisandus talle teinegi, ning siis kolmas. Koos mängiti veidi aega ühe pilli taga mõnusat
Mondrianil oli kaks venda ja üks õde, neljast lapsest oli ta vanuselt teine. Isa Pieter Cornelis Sr. oli algkooli direktor ning oli ka amatöörist maalikunstnik ning joonestaja. Mondriani onu Frits Mondrian oli iseõppinud maalikunstnik, eriti huvitus tema töödest vene õukond. Enne 1912 aastat oli ta nimi tegelikult Mondriaan, aga Piet muutis oma nime Mondrianiks, kuna ta ei soovinud, et teda aetakse segamini tema onu Fritsiga. Mondrianide perekond oli kalvinistlikku usku, nad olid väga artistlikud: maalisid ja musitseerisid. Juba varases lapsepõlves avaldus Pieti andekus maalimises. Nii isa kui ka onu õpetasid talle maalikunsti tehnikat. Teismelise eas hariti Mondriani põhjalikult maalikunstis ja ta õppis seda mitmetes koolides. Teda aitas õpingutes erruläinud kunstiõpetaja Baet van Ueberfeldt. Mondrian Sr. plaanis, et ta pojast saaks kunstiõpetaja. Mondrian sai endale õpetusload ja tal lubati õpetada alg- ja põhikoolides
müügitöös sotsiaalseid tüüpe, finantsjuhtimises reegleid arvestavaid tüüpe, haridusringkondades intellektuaalseid tüüpe. Tavaline meeskonna arengu dünaamika on selline: intellektuaalsed tüübid genereerivad ideid, mida praktikud ellu viivad. Reeglite järgijad jälgivad, et tegevus oleks seadusega kooskõlas ja majandusnäitajad korras. Sotsiaalsed tüübid loovad ja hoiavad meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ning artistlikud tüübid toovad meeskonda loovust ja kujundavad imagot. Siinkohal tuleb ära märkida, et puhtaid tüüpe pole olemas, on ainult ühe või teise tüübi omaduste esiletulemine. Näide 1. Praktikud jätsid visioonid unarusse. Vabariigi algusaastatel rajasid ettevõtlikud mehed kodumasinate parandustöökoja. Kuna välismaised kodumasinad olid sel ajal Eesti turul minev kaup, siis saavutasid nad ruttu hea majandusliku järje.
kättemaks, vaimustus jne, kuid tegelikult on nad omavahel segunenud. Märkame ja tajume erinevaid tundeid: hedonistlikud -millegi meeldimine või mittemeeldimine, näiteks enda liikumised, koreograafi töömeetod, õpetaja meetodid jne. "Meeldimine" võib muutuda armastuseks, imetluseks, "mittemeeldimine" võib muutuda kättemaksuks, armukadeduseks, kurbuseks jne. Mõned tunded on segu mõlemast, näiteks lein. Need on kõik igapäevased, elulised tunded ja emotsioonid, mitte "artistlikud". Feeling - state on tehniline termin, märgistamaks tundeid kunstis. Need ei ole samad, mis igapäeva tunded, vaid on nende (igapäevaste) tunnete neeldumine, süvenemine selles meediumis, mida artist kasutab. See esteetiline ümberasetumine, kui idee ja meedium interaktsioonis vormuvad, sünnib tunnetest ja sünnitab tundeid, emotsioone. N: kurbuse, üksilduse kehastus liikumises on suspension. Tantsijad tajuvad seda feeling-state´i sama tugevalt, kui koreograafidki, nad on
annaabi.ee 
