Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 12. Ühiskonna mitmekeelsus.
sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt – eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulatsioonist (nt sõrm või peopesa), artikulatsioonikohast (nt teine peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma “suuremat ja tugevamat” keelt on mandariini keel ja inglise keel. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel.Keele
suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 10. Ühiskonna mitmekeelsus
Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 12. Ühiskonna mitmekeelsus.