(Näiteks aju läbib füüsilise töö ajal 1 l verd minutis) Puhkehetkel pumpab süda 5 l/min. 67.Veresoon Veresoonte liigid-Arterid, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veenid, Ehitus- Verevool veenides- Seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Lihaste kokkutõmme surub veenid kokku ja veri suunatakse klappide poolt ainult südame poole. Arteripulss-Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib edasi mööda artereid ja seda nimetatakse arteripulsiks. Mis määrab vererõhu-Vedelik liigub alati suure rõhuga alalt väiksemasse. Vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. See sõltub nii minutimahust kui ka sellest kui kiiresti satub veri arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vere mahust, viskoossusest, Kuidas mõõdetakse mitteinvasiivselt vererõhku- asetatakse mansett ümber õlavarre, stetoskoop asetatakse küünarvarre juurde, kus on tunda pulssi
d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib
d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib
Täiskasvanud inimesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse õhe südamepoole kaudu minutis lulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutimaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. VERESOONED - Arterid - Veenid - Arterioolid - Kapillaarid PULSS ·Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nimetatakse arteripulsiks. Pindmise mateperifeersete arterite pulssi on võimalik palpeerida. ·Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. ·Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. VERERÕHK Vedelikd liiguvad alati suure rõhu alt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast( minutmahust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaridesse
annaabi.ee 
