seda vestlust muidugi ei eristunud töötaja oma töö üksikasjalikkusega. Aga pärast ta teeb kõike võimalikke, et järgmine projekt oleks üksikasjalikum. Võib olla isegi raiskab tund aega, et leida Anastassia Toming, 072710 netist vajalikku Confuciuse tsitaati pealkirja jaoks. Mitte mingi kriitika ei motiveeri rohkem, kui heatahtlik suhtumine ning mõõdukas kiitus. Tahan tuua näitena mitte ainult eksperimentaalseid ettevõteid, aga reaalseid, kaasaegseid organisatsiooni. Artemi Lebededevi disainistuudio on kahtlemata üks edukamaid Venemaal. Nad töötavad suuremate ettevõtetega Venemaal ja kogu maailmas (Samsung, Nokia). Üks selle firma põhimõtteid on tähelepanu suunamine töötjatele. Iga pisiasi, et töötaja tunneks end mugavalt on läbimõeldud. Tööaeg on alates kella 12-st, et kõik saaksid magada piisavalt ning selleks, et vältida liiklusummikuid. Nagu me kõik teame, Moskvas see on tõsine probleem. Kõikidel on mugavad töökohad
näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kuzmitz spetin Hoolekandeülem- Artemi Filippovi. Pealekaebaja, intriigitseja, omakasupüüdlik. Kooliülem- Luka Lukits Hlopov. Orjameelne isik. Tegi kõike, mida nõuti. Oma pea jäi nö ukse taha. Linnapea- Anton Automovits Skavoznik. Küllaltki tark, võttis altkäemakse, kuid käitus siiski soliidselt. Oli teadlik linna olukorrast- teadis, et kõik on omakasupüüdlikud jne. Linnapea tütar on samuti väga tühine inimene- vastab Hlestakovi armastuseavaldusele : Oi, mis lind seal lendab? F. Dostojevski ( 1821- 1881)
tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad.
"Rooma" (1842) "Abielu" (1842) "Surnud hinged" I-II (1841- 1846) 7 ,,Revident" Tegelased *linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad.
meetri jooksus ning kaugushüppes, kuuludes neil aladel pikemat aega Eesti kümne parema hulka. 1932. aastal hüppas ta tolle aja kohta tähelepanuväärse tulemuse 6.65. Karl Kaare näitas häid tulemusi sprindialadel 1934. aastal tuli ta Järvamaa meistriks 100 meetri jooksus. 1928. aastal alustati Koerus maakondlike spordipäevade korraldamist. Need kujunesid kohalikuks suursündmusteks. Spordipäevade algatajaks olid Aleksander Sussen, Artemi Soll ja Evald Hindrekus. Peale kergejõustiku prooviti jõudu veel teistelgi spordialadel. Võistlejaid oli alati rohkelt. Neid saabus üle kogu Järvamaa Amblast, Paidest, Tapalt, Järva-Jaanist ja mujalt. Parimale jooksjale, hüppajale ja heitjale-tõukajale olid välja pandud rändauhind. Kaks korda aastas peeti Koeru - Ambla "linnavõistlust" kergejõustikus. Enne II maailmasõda ja sõja ajal Koerus nagu mujalgi sporditegevus soikus. Esimestel
Vihermaa (kl) Saak (ts) Virkhaus, Taavet (tr) Saar, Oskar (kb) Virkmaa (Wirkhauside suguvõsast) (dr) Saks, Eduard (ak) Visnapuu, Jakob (as, cl) Sarv, Paul (kb) Voitka (tr) Sassi (v) Volberg, I. (dr) Seitam, Arno(?) (ak) Vään, Richard (dr) Sepp, L. (tr, v) Sild, Artur (trb) Sillaots, Ants (cl, s, kl, ak) Soll, Artemi (dr) Soomet (s, v, kl) pr Soomet (kl) Soosaar, (as) Säga, Siegfried (ak) Söödre, Peeter (kl) Sütt, Ilmar (dr) Tattar, Kirill (cl) Tauts, Leo (kl) Teffel, Harry (kl) Tilgar, Robert (tr, as) Tooren, Rudolf “Ruts” (as, ts) Treiman, Rudolf (kl) 203 ELULOOKIRJELDUS Nimi: Tiit Lauk Sünniaeg ja -koht: 09.01.1948, Tartu Kodakondsus: Eesti Haridus 2003 Eesti Muusikaakadeemia/Sibeliuse Akadeemia džässiosakonna magistrantuur,
annaabi.ee 
