trombogeenne. Käesoleva töö peaeesmärgiks on kirjeldada pahaloomuliste kasvajate esinemist VTE patsientidel. Alaeesmärke on kaks. Esimene lisaeesmärk on kirjeldada esmakordse (haigekassa andmetel) VTE ja pahaloomulise kasvaja diagnoosimise ajalist vahekorda Ida-Tallinna Keskhaigla patsientidel ajavahemikus 2013-2017. Teine lisaeesmärk on kirjeldada erinevaid kasvaja lokalisatsioone venoosse trombembolismiga patsientidel. Antud uuringu tulemuste tutvustamine Eesti arstkonnale aitab kaasa VTE ja pahaloomulise kasvaja seose teadvustamisele, valvususe tõstmisele võimaliku kasvaja diagnoosi osas VTEga patsientidel ning VTE ennetamise olulisuse osas onkoloogilistel haigetel. Uuringu ülesehitus ei võimalda teha epidemioloogilisi üldistusi VTE ja pahaloomulise kasvaja seose kohta, kuid selle tulemused on olulised kliinilise praktika informeerijana. Empiiriline osa on tagasivaatava iseloomuga ning kasutab ITK kliinilise andmebaasi, Eesti
prohveteid. Uues Testamendis mainitakse võidmist haigete ravimisel, teenimiseks õnnistamisel, Jeesuse tänamisel ja matusteks valmistumisel. Õli kasutatakse ja mitmes kristlikus sakramendis. Mõningatel juhtude võiti õliga ka tseremoonias kasutatavaid esemeid. Ravimiskunst (lk 51) Arst ei tohi iial vigu teha, sest nii võib kaotada oma maine ja see kahjustab ka teiste arstide mainet. Nad vaikivad üksteiste eksitusi maha, et mitte kogu arstkonnale häbi teha. Ravimiskunsti aluseks, millele toetuda, on kõige tähtsam see, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos. Papüüruserull (lk 56) Papüürus oli väga habras ja õrn materjal ning ei kannatanud murdmist ja õmblemist, sellest ei saanud valmistada raamatuid ning selle asemel hoiti kirjutatut rullidena. Egiptuse kuiv kliima on papüüruse säilimiseks sobilik ning seetõttu
Haige inimese kannatuste leevendamine oli kirikumeestele ja naistele lubatud ja kohati kohustusekski. Kirkumehed tegelesid palju ravi ja hoolekandega. KLOOSTRIMEDITSIIIN- üldiselt olid mõeldud kloostrielanike endi põetamiseks, kuid ajapikku sattus neisse ka kloostrivälist rahvast (millegipärast just mehi). 1215 keelas Lateraani kirikukogu vaimulikel kirurgia ning algas kiriku eemaldumine meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha. Kirikud hakkasid püstitama takistusi inimeste lahkamisele, mis 13. sajandil ülikoolides juba alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist Katkuga seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine- ühiskonna sekulariseerumine. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks- humanism. Varem oli keha olnud kui hinge
arstikutse prestiiz, sellega omakorda kaasnes majandusliku huvitatuse kasv ning tekkis sisuliselt soov kutse tsunfti loomiseks. Samal ajal toimus kiriku eemaldumine meditsiinist 1215. a Lateraani kirikukogu keelas vaimulikel kirurgia (küsimus oli eetiline, nt kas patsiendi surmas süüdi olev isik võib edasi töötada preestrina jne). Toimumas oli üldine kiriku positsiooni tugevenemine ning usulise hüsteeria kasv (ristisõjad) ning seega pole imestada, et kirik püüdis ka arstkonnale oma tõdesid peale suruda nt, et hing on tähtsam kui keha (anima sit mulo preciosior corpore). Eelnevast lähtuvalt hakati kiriku poolt takistusi tegema ka inimeste lahkamisele, milline praktika 13. sajandil ülikoolides alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Meditsiini arengule oli tähtis linnastumine linnadest sai keskkond, kus arstil on võimalik praktiseerida. Linnad, muretsedes oma kodanike turvalisuse pärast (katk),