1938 Esimene kunstliku puusaliigese paigaldamine 1943 Esimene dialüüsi- ehk kunstneer-aparaat 1955 Jonas Salk võttis kasutusele lastehalvatuse vastase vaktsiini 1967 Doktor Christiaan Barnard tegi Lõuna-Aafrika Kaplinnas esimese südamesiirdamisoperatsiooni 1979 Maailm kuulutati tänu ülemaailmsetele kaitsesüstimistele rõugevabaks 1981 Diagnoositi esimene AIDSi-juhtum Arstid annavad enne ametisse astumist Hippokratese (Vana-Kreeka arst, 460-377 eKr) vande lubaduse pidada kinni arstieetikast. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia *D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.aeberhardt.ch/ treppensteigen/warum.html
ravijärjekorrad sundravi teatud meditsiiniliste seisundite korral Uuringute eetika Alates 20. sajandi keskpaigast reguleeritakse neid järjest hoolikamalt seaduste ja erinevate eetikakoodeksitega. Väga olulist rolli mängivad meditsiiniliste inimuuringute läbiviimisel spetsiaalsed eetikakomiteed. Eesti olulisimaks meditsiinieetika dokumendiks on Eesti arstieetika koodeks. Rahvusvahelises plaanis annab arstieetikast hea ülevaate Maailma Arstide Liidu Arstieetika käsiraamat. Arst ja patsient Palju sõltub meedikute ja patsientide vahelistest suhetest: Kaasajal on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja killustunud Kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet. Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid. Arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid
a raporteeritakse 4000 parandamatu haige hukkamisest. Poolas toimus see ilmselt mahalaskmise läbi, kuid Saksa aladel hukkamiseks loodud kuues keskuses olid gaasikambrid. Kokku surmati 1941. a augustiks Saksamaal 70 273 patsienti. Siis, tänu avalikkuse tähelepanule ja omaste ning kiriku protestidele, gaasitamine (,,desinfektsioon") lõppeb, eutanaasia projekt nihkub kõrgelt riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üdse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nõukogude meditsiini üldiseloomustus (sh nn pseudoteadused) Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSVLiidus tervishoiu arengut
Kõigepealt tuleb märkida, et Egiptuses jõudsid arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest. Oluline läbimurre on see, et kujuneb välja abstraktne mõiste, millega tähistatakse patsienti (,,see, kes on noa all"). Selle nimega ei tähistatud vaid otseselt antud olukorras olevaid kodanikke, vaid näiteks ka neid, keda nt madu oli salvanud. Egiptuse ravijate puhul saab rääkida ka juba arstieetikast. Haige juurde kutsutud arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mda suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed
jaanuaris 1940. a raporteeriti 4000 parandamatu haige hukkamisest. Poolas toimus mahalaskmine, Saksa aladel hukkamiseks loodud kuues keskuses olid gaasikambrid. Kokku surmati 1941. a augustiks Saksamaal 70 273 patsienti. Siis, tänu avalikkuse tähelepanule ja omaste ning kiriku protestidele, gaasitamine (,,desinfektsioon") lõppeb, eutanaasia projekt nihkub kõrgelt riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üldse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses