Sündis Tallinnas masinaehitustehase meistri perekonnas, sai korraliku hariduse Jakob Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. Ta on eesti nüüdiskirjanikest rahvusvaheliselt kõige tuntum. Kõrgelt tunnustatud on ta ka kodumaal
Millele pani mõtlema Sass Henno romaan ,,mina olin siin". Sass Henno jutt on ladus ja mõnusasti loetav ja seda algusest lõpuni. See räägib kuidas noored on hulljulged ning tegelevad sellega mis kõige kergemini raha sisse toob, selleks on varastamine ja narkootikumide müümine aga loomulikult see lõbu ei kesta neil kaua kuna tuleb mängu politsei, kes nad arreteerivad valesüüdistusega, kuid kuidas nemad pidid teadma, et Rassi diiler oli surnud. Raamat pani mõtlema, et mõne inimese elu võibki selline olla. 24/7 pidu, metaamfetamiin ning vargused, et ära elada. Kõik algas sellega, et kuna Rass elas Säde juures ning neil ei olnud kedagi kes raha annaks, pidid Rass seda ise hankima. Selleks olid algul bensiinijaama röövid. Aga kui ta jäi vahele kuid ise pääses kuid
Frister teadis, et kui kulutada raha lõbu peale, siis sellest pole kasu. Frister oli jätnud tellitud ülikonna eest raha maksmata. Kui temalt küsiti, miks ta tellib asju, kui ei suuda nende eest tasuda, vastas ta: „elu on liiga kallis, et seda odavalt elada“. Hitleri noorsoo-organisatsiooni vorm oli justkui kaitserüü juutidele. Frister, kes oli rahvuselt juut, teadis, et kui kannab saksa vormi, siis pole ohtu, et tänavatel sandarmid teda kontrollivad ja arreteerivad. Selle vormiga sai juut teha asju, mis oli lubatud „ainult sakslastele“. A la guerre, comme à la guerre (sõjas, nii nagu sõjas, on kõik lubatud). Koba oli tegelane, kes pakkus getost põgenenud juutidele varjupaika. Varjupaika pakuti ainult raha eest. Kui üürnikel raha otsa sai, andis Koba nad (juudid) võimudele üles, jagades raha sakslastega pooleks. Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse. Antisemitism on vihavaen juutide vastu, rahvusliku sallimatuse vorm
· isa oli masinatehases insener · Kross on kirjutanud ka oma Vikmani koolist ehk Westholmi gümnaasiumist · sai hea hariduse · Oma kooliteele toetub raamat "Wikmani poisid" , peategelane Sirkel, kes oli tema ise · läks Tartu ülikooli õigusteadust õppima · õpingud katkesid seoses II maailmasõja jõudmisega eestimaa pinnale · hiljem sai ikka hariduse kätte · 1943 Saksa sõjavägi värvas ta endale tõlgiks · Saksa võimud arreteerivad ta, nimetavad ta saksa võimu vastutöötajakas · Nõukogude väe kohale jõudmisel saatsid ta 46. aastal vangilaagrisse, tagasi tuli 1954 aastal · ütles, et see oli ta elu raskemaid perioode · hakkas ülikooli ajal kirjutama · esimene raamat avaldati 1958 aastal · ilmus luulekogu "Söe rikastaja"- amet, mida pidas sunnitöölaagrites · oli abielus Ellen Niiduga · Ajaloolise romaani kirjutajana oluline
ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1.jaanuaril 1918 ja asus diviisiülema ametikohale 5. jaanuarist. Oli sel ametipostil 19. veebruarini 1918, mil pidi Eestis võimul olnud enamlaste nõudel tagasi astuma. Kuna algas sakslase rünnak Mandri-Eestile ja oli teada, et sakslased arreteerivad endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka punaeestlaste Viktor Kingissepa ning Hans Pöögelmanniga balti aadli ja saksa
annaabi.ee 
