põgeneda Soome. Kuhu siis Päts oleks võinud minna? Võimalikeks riikideks olnuksid niisuguses olukorras vähemalt ajutiselt Soome, võib-olla ka Rootsi või siis Saksamaa. On mainitud ka Ungarit. Leedu president Smetona leidis varjupaiga Saksamaal ja pääses nii Stalini vanglast. Pärast presidendiametist vabastamist siirdus Päts maale oma tallu. Maja valvati juba päris hoolikalt, nii et põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks olnud üha keerulisem. Kui arreteerijad tulid 30.7.1940 Kloostrimetsa majja, olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Seda tegevust valvasid Vene soldatid, autod ootasid väljas. Kaasa läksid veel ka poeg Viktor abikaasa ja kahe väikese pojaga ning pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisiate vagunis. Inimesed küüditati Ufaa linna, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said
Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes ,,Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Seejärel siirdus Päts maale oma talumajja Kloostrimets. Maja valvati juba päris hoolikalt niiet põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks osutunud väga keeruliseks. Arreteerijad tulid 30. juulil Kloostrimetsa majja, kus olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Nad küüditati. Pätsiga koos läksid kaasa ka poeg Viktor, abikaasa ja kahe väikese pojaga pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisijate vaguni. Sihtpaigaks oli Ufaa linn, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi
MB pöördub korduvalt valitsuse poole palvega tagastada päevikud. Lõpuks tagastatakse, B põletab need. Ometi on need meieni jõudnud tänu OGPU-le, kus nad fotokopeeriti ja ümber kirjutati. 1928 hakkab kirjutama ,,romaani saatanast" (hilisem MjaM), esialgu pole seal meistri liini. Hävitab käsikirja. 1929 meeleheide hakkab jõudma haripunkti. Totaalne tagakiusamine. Stalini isikukultus võtab ennenägematu ilme. Inimesi arreteeritakse öösiti, arreteerijad on ise aga järgmised ohvrid. MB julgus rääkida tõtt on imetlusväärne, kui arvestada, et tema sõpru-kirjanikke, lavastajaid, näitlejaid, intellektuaale kadus iga päev jäljetult või saadeti Siberisse (Jesua: kõige suuremaks patuks pean ma argust; MB on tunnistanud oma kohutavaid hirmuhoogusid, kuid julgus polegi hirmu puudumine, vaid selle ületamine). Samas pugemine ja kaasajooksiklus ei aidanud ka eriti (Vseviovi ,,Müstilise Venemaa" näide: 1934 toimus
Täiesti lootusetuna tundunud olukorras otsustas Päätsekomitee käituda vastavalt oma nimetusele ja kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks. Pätsist sai Eesti esimene peaminister. 24.aprill 1939 valitakse Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Pärast presidendi ametist vabastamist siirdus Päts maale oma tallu. Maja valvati juba päris hoolikalt, nii et põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks olnud üha keerulisem. Kui arreteerijad tulid 30.07.1940 Kloostrimetsa majja, olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Pärast Stalini surma viidi Päts ootamatult tagasi kodumaale Eestisse, Viljandi lähedale Jämejala vaimuhaiglasse. Päts oli oma ellujäämise kohta öelnud järgmist: "Mind Stalin kaitses, sest Soomes maapaos olles kunagi tõotasime teineteist hädaolukorras abistada - tänu Stalinile, et elan!" Päts sai Jämejalas olla vaid 11 päeva, sest teade tema viibimisest seal ei
annaabi.ee 
