N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform
võimu ja selle liidrite ülistamist igasugustes vormides. Hävitati varasemaid kultuuriväärtuseid (nt purustati mälestussambaid), keelati osa kirjandust ning suleti isetegevuslikke seltse. Kultuuritegelased, kes ei läinud uute võimude kiitmisega kaasa, sattusid põlu alla ja pidid loometööst loobuma või represseeriti. NSVL alustas Eestis repressioone juba koos okupatsiooni algusega 1940 juuni keskpaigas, arreteerides Eesti poliitilise juhtkonna esindajaid (nt K.Päts viidi NSV Liitu juba enne Eesti inkorporeerimist), kõrgemaid sõjaväelasi ja politseinikuid, majanduseliidi hulka kuuluvaid ärimehi ja Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 intelligentsi esindajaid. 1941 laiendati punast terrorit ning 14.juunil
Sillar (Ei tohi eksida viimase partei juhiga, kes oli Sillari) Hävituspataljonid: Sõjajärgsel ajal moodustati hävituspataljonid, mida moodustasid kohalikud elanikud. Enamik ei tahtnud ennast siduda hävituspataljoniga ning sinna läksid inimesed, kes tahtsid kättemaksta oma naabrile. KGB: Julgeoleku organisatsioon, mis on kui käepikendus ühiskonna vaoshoidmiseks. Enda võimu all olid arhiivid, koostasid inimeste kohta kartoteeke. Eemaldasid Nõukogude Liidu vaenlasi ühiskonnast arreteerides või eemale saatmisega. Võõrarmee kohalolek: Alaliselt kohalviibivad okupatsiooniarmee üksused olid väga tähtsad informatsiooniallikad ja institutsioonid, mis lisaks riigikorra kindlustamisele aitasid hoida kohtadel sisemist korda. Sõjaväelaste arv ulatus 120 000 meheni. Sisevägede üksusi kasutati vastupanuliikumise mahasurumisel ja sisemise korra hoidmisel. 1940. aastal sõjaväelased valvasid valimisjaoskondi, sõjaväestatud ehitusobjekte ning valitsusasutusi
otsustas selle vältimiseks luua kaitsepositsiooni Leedu ja Kuramaa pinnal. Läti ja Saksamaa huvid langesid ajutiselt kokku ning septembri lõpus sõlmiti kahepoolne leping, millega Läti kaitsmine enamlaste pealetungi vastu pandi Saksa üksustele. Liibavi riigipööre- 16. aprillil teostasid baltisakslased Liibavis sõjaväelise riigipöörde, desarmeerides linnas paiknevad Läti üksused, võttes kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerides Ulmanise kabineti liikmeid. Eestis tekitas riigipööre ärevust ja baltisakslaste-vastased meeleolud said uut hoogu. Eesti-Läti suhted- Probleemiks kujunesid Eesti-Läti vahekorrad. Veebruaris sõlmitud kahepoolse kokkuleppega kohustus Eesti formeerima, varustama ja juhtima loodavaid Läti rahvusväeosi, Läti aga tõotas hüvitada kõik vastavad kulutused, andis Eesti väejuhatusele loa korraldada Läti pinnal rekvisitsioone ning soostus vaieldavate