Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 · Pianist · Orkestrijuhataja · arranzeeringud panid aluse suurte svingorkestrite repertuaarile · Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega Chicago jazz · https://www.youtube.com/watch?v=y_NJzXY7S8o · https://www.youtube.com/watch?v=faOvAO4SRY8 · https://www.youtube.com/watch?v=KbrtlkUzoak Kasutatud kirjandus · http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/jazzmuusika.pd f ·
tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas
suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp
bepop 1940 New Orleans, saksofon, trompet, klaver, keerukas meloodia, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga, kiired ja puhangulised improvisatsiooni lõigud, juhuslikud kõrgendused ja madaldused, ebaregulaarsed aksendid, Dizzy Gillespie (trompet), Charlie Parker (saksofon), Thelonius Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv, rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranzeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter, dave brubek quarter. hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon,
Sving - Sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazzi pealinnaks. - Kuldaeg kestis u 1935-1945. - Svingiga saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. - Esimene jazz-muusika stiil, mis levis väljaspoole Ameerika Ühendriike. - “Nelja löögi jazz” e rõhud paigutuvad kõigile neljale löögile. - Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annavad erilise õõtsuva rütmika. - Meloodiad originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest. - Võrreldes varasema jazziga lihtsam (Euroopalikke sugemeid). - Kujunes välja bigbänd, sest vajadus oli võimsamate orkestrite järele. - Bigbändi koosseisu kuulusid kokku 12-17 pillimeest. - Fletcher Henderson: töötas välja arranzeerimisepõhimõtted suurele koosseisule. - Svingiorkestrite pillimehed olid head nooditundjad ja bigbändi muusika kõlab väljapeetult. - Sulasid kokku 2 arengusuunda - orkesteraalne ja solistlik.
20 · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga
annaabi.ee 
