Maailma rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele, kus rahvahulk mõjutab otseselt looduskeskkonda, elukeskkonda ning tekitab sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme ka neis piirkondades, mis ei ole ülerahvastumisega otseselt seotud. 2050. aastaks on aga need probleemid veelgi suurenenud kuna maailama rahvastiku arv kasvab aina kiiremini. Elu aastal 2050 on muutunud väga palju ning on muutnud suurel osal ka inimeste elu. 2050- ndaks aastaks on tehnoloogia kõrgelt arnenud, tehes inimeste elu palju paremaks ja kergemaks.
Vautrin- huvitavaim tegelane "Isa Goriot'ist" Vautrin oli neljakümne-aastane värvitud põskahabemega mees. Ta oli neid mehi, kellest rahvas ütleb: "Näe, kus on kange poiss!" Tal olid laiad õlad, hästi arnenud rind, väljapaistvad muskilid, jämedad neljakandilised käed, sõrmelülid olid kaetud lopsakate tulipunaste karvapuhmastega. Enneaegselt kortsunud nägu avaldas ranguse tunnusmärke, millele oli kontrastiks tema painduvad ning sujuvad maneerid. Tema sügav hääl oli kooskõlas ta toorevõitu lõbususege ega olnud sugugi ebameeldiv. Ta oli vastutulelik ning arvastas nalja heita.Vautrin oli alati abivalmis, kui keegi abi vajas aitas ta alati,
aastal. Tagajärjed: toidupuudus( eriti arengumaades), piirkonniti ülerahastus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise probleemid. · Tekstiili ja rõivatööstus, nende paigutust mõjutavad tegurid Tekstiili ja rõivatööstus on töömahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus( palgavahed on arnenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang on kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. Tekstiili ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiilitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna Korea, Taiwan, India, Pakistan, Jaapan, Usa. Rõivatootjad: Mehhiko, Hiina, Türgi, Usa Tarbija läheduses, tiheda asustusega piirkondades. Oluline sobiv tööjõud (odav).
pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohane äraelamine. Kõigele lisaks tuli linnamüüride vahel elada üks aasta ja üks päev. Linnakodaniku staatus tähendas ka kuulumist mingisse ühendusse, mis oma liikmete huvisid kaitses ja vajadusel nende eest välja astus. Keskajal tegeleti usinalt ka ristiusu levitamisega. Keskaegne kultuur ja linnad on sajanditega kohutavalt palju edasi arnenud. Tänapäeval võime vaid imetleda säilinud arhidektuuri ja raamatuid, mis keskaegsed mungad ümber kirjutasid. Sarnasusi keskaegse linna ja tänapäeva linnaga on märgatavaid vaid üks- mõlemad on kultuuri ja majanduse keskused. 2 3
tunta. Hea saab olla sellises riigis, kus on vabadust oma töö- ja elustiili valida, kus kultuur ja haridus ei sõltu rahajõudude huvidest. Raha ei saa olla aga õnn omaette ning inimesed , kelle elu peamine eesmärk on võimalikult rikkaks saada , ei ole õnnelikud . Inimese tegelik rikkus peitub kusagil mujal. Rahva õnnelik olemine ongi tegelikult riigi püha eesmärk. Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust. Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab kui palju me tegelikult raiskame aega asjadele, mis ei tohiks olla elus nii olulisel kohal. Juba mitu aastat köidavad inimesi tõsielusarjad, mis tegelikult on emotsionaalne rämpstoit. Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema
leiutistele nagu farmaatsiatooted, kemikaalid, mitmesugused materjalid jne. Kardeti ka litsentsi- ja autoritasude suurenemist, millega kaasneksid kõrgemad hinnad nende alusel toodetud hüvistele. Sellised seisukohad suudeti läbirääkimiste käigus ületada ning keskenduti intellektuaalomandi alase õiguskaitse reeglistiku ühtlustamisele ning miinimumstandardite väljatöötamisele, kusjuures antud miinimumstandardite kohaldamiseks anti arengumaadele ning arnenud riikidele erinevad üleminekuajad. Uruguay läbirääkimiste vooru tulemusena kirjutati Marrakechis (Maroko) 15. aprillil 1994. aastal alla vooru lõppaktile, mille enam kui 2200 lehekülge hõlmava resultaadi üheks osaks oli ka Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide Leping, mis sai kõige ulatuslikumaks seni sõlmitud intellektuaalumandi alaseks rahvusvaheliseks lepinguks. TRIPS leping pöörab, nagu nimigi ütleb, põhiliselt tähelepanu intellektuaalomandi