27.Sna "draama" thedab kreeka keeles tegevus 28. Antiikdraama tekkelugu. Antiikdraama tekkimine oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemngulisemaks ning meelelahutuslikumaks. Thtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli dionsiatel. 29.Tragdia ehk kurbmng on traagilise lpplahendusega, traagilisel konfliktil phinev nidend. Komdia - 'komose laul'; komos - purjus meeste juk, mis prast joomingut tnaval liiklus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. 30. Tragdia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad nitlejad. Sellele jrgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. Jrgnevad episoodid- nitlejate knelised dialoogid omavahel vi kooriga (enam-vhem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab nitleja hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule. Etenduse lpetab viimane episood ja koori lahkumine. 31. Kirjelda antiikteatrit - Teatri philisteks osadeks olid orkestra,
Kõik need mängud ja laulud loeti tavandi peasihti -- elu produktiivsete jõudude võidu kindlustamist -- soodustavaiks: naerus ja ropendamises nähti eluloovat jõudu, ja tavalised kujutlused sündsusest jäeti seks ajaks kõrvale. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati nokastanud meeste jõuku, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, lauldes pilke- või kiidu-, mõnikord ka armulaule. Koomostel oli oma koht niihästi usundilistes riitustes kui ka igapäevases elus. Vanakreeka olustikus väljendas koomos vahel rahva protesti mingi ülekohtu vastu, muutudes omalaadseks demonstratsiooniks. On näiteks teateid, et Dionysose pidustuste aegset vabadust kasutades tulid atika talupojad salgana mõnikord öösel linna ja laulsid pilkelaule ülekohtutegijate majade ees. Komöödias
teose. Kuidas zanr täpselt tekkis, pole teada, kuid Aristotelese andmeil sai asi alguse Dionysose auks korraldatavaist rongkäikudest pidutsejad liikusid tänavail maskeeritud või määritud nägudega, pilkasid vastutulijaid, etendasid väikesi pilkelisi stseene, laulsid nalja- ja sõimulaule. Niisiis on algus sarnane jambiga. Komöödia `koomose laul'; komos purjus meeste jõuk, mis pärast joomingut tänaval liikus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. Komöödias on koomoseks koor, kes on riietatud kellekski või millekski eriliseks: konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne. Eeskätt koor annabki edasi autori satiiri. Peale koori olid laval veel kolm näitlejat, lisaks neile tummtegelased ja saatjaskond. Näitleja välimus: groteskselt polsterdatud lühike tuunika, paks istmik, karikatuurne mask. Jalas pehmed sussid (socci), trikootaolised ihuvärvi püksid, Aristophanese-aegses komöödias ka suur punane fallos
Suleimenov (1936), Fariza Ongarsõnova (1939). Olzass Suleimenovit on ammutanud luulematerjali ajaloo, folkloori ja keele süvast, avades niimoodi kõige vahetumalt ka tänapäevaste ilmingute struktuuri. Noorpõlvevärssides oli ta paatoslik, romantiline, hiljem on ülistanud igipõliseid eetilis ja esteetilisi väärtusi. Kirjutab vene keeles. Fariza Ongarsõnova on seisnud naise õiguste eest ühiskonnas, kirjutanud avameelselt erootilis armulaule. Luuletajana tundub naisluuletaja kohta nii mõnigi kord liiga jõuline. Ta oskab süveneda oma sünnimaa omapärasse, inimese ja looduse vahekorda rohtlates, kõrbetes ja Kaspia ääremaadel. Proosa. 1920. aastatel arenes ka proosa, ent see jäi luule varju. Arenes jutustus. Kirjanike meisterlikus kasvab. Silmapistvamad on Boriss Mailini (1894-1939) jutustused (eriti ,,Sugi mälestussammas"32, 1926), milles kujutatakse kasahhi auuli elu 1920. aastatel, pööratakse
annaabi.ee 
