küpsetistele, vahukoorele jne. Vürtsköömneid kasutati Vanas Egiptuses põhiliselt ravimina. See on üheaastane niitpeenete lehtede ja väikeste valgete õitega õrn ilus üheaastane taim. Õitest arenevad väikesed seemneid meenutavad viljad, mida kasutatakse maitseainena. Vürtsiköömen kuulub sageli erinevatesse karrisegudesse ja seda kasvatatakse laialdasel alal Vahemere maadest kuni Indiani, samuti ka Mehhikos. Ka Põhjamaades kasutati seda vanasti mitmete armujookide koostisosana, kuna arvati, et see aitab hoida kahe armastaja truudust. Vürtsiköömen on enim tuntud kui juustulisand ning Araabia ja Mehhiko köögis kasutatav maitseaine. Ent seda tugeva lõhnaga vürtsi võib kasutada nii lambaliha, kana, pajaroogade, hautiste, köögiviljasuppide ja kartulitoitude maitse parandamiseks. Kasutatavad allikad: http://www.santamaria.ee/entsyklopeedia/maitseained/article_id-55 Tänan tähelepanu eest!
Nad tekivad inimese lähedasest suhtest looduse ja vaimumaailmaga. Müütides käsitletakse kõige põhilisemad küsimusi: universumi ja inimese lootmist, jumalate ja vaimeolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Enamikus kultuurides on suur hulk jumalaid ja vaimeolendeid, kellel on erilised võimed. Ka on olemas jumalad, kes on seotud meditsiiniga. Nende hulgas on ka arstikunsti- ja ravitsemisjumal Asklepios - rohtude, armujookide ja loitsude tundja. Ta kuulub üliinimlike võimetega surelikke hulka, kes oma tähtsa saavutuse tulemusena sai jumalana.[10] 1. ASKLEPIOSI ELU 1.1 Sugupuu Kreeka müütologia järgi, oli Aklepios Apolloni (valguse, ennustamise ja muusika jumal) ja tema armukese järvenümf Koronise poeg. [3] Tulevikus abiellus tema Epionega (jumalanna, kes oskas valusid leevendada) ja nende edaspidised lapsed olid ka meditsiini kunstiga seotud: kiirurgia
Sinepiseemneid võib kasutada tervelt, jahvatatult, toorelt, röstitult või väga kuumas õlis praetult, kus need avanevad nagu plaksumais. Sinep on tähtis koostisosa paljudes kuumades ja külmades kastmetes. Aniis Pärit on ta Vahemere idakaldalt ja Egiptusest, kus kasvab tänapäevani looduslikuna. Harilik tähtaniis on pärit Hiinast. Euroopasse jõudis ürt 14. sajandil. Esialgu kasutati seda maitsestamisel, keskajal kasutati aniisi ravimite ja armujookide koostisosana. Tänapäeval kasutatakse kokanduses aniisi seemneid kookide, küpsetiste ja maiustuste maitsestamisel. Aniisi lehti kasutatakse nii kuumtöödeldult kui ka toorelt salatite, suppide, kalade, aedviljade ja tee maitsestamiseks. Aniisi juurtest tehakse veini. Aniis on tähtis koostisosa liköörides. Tähtaniisi maitse on tugevam ning säilib paremini kui harilikul aniisil. http://et.wikipedia.org/wiki/Aniis Kurkum ehk kollajuur
o P Solanum maavits S. lycopersicon tomat Solanum tuberosum kartul Solanum melongena baklazaan (eggplant) o Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum o Mandragora officinarum alraun (armujookide koostisosa) (Harry Potteri karjuv taim) Sug. Convolvulaceae kassitapulised o Palju väänduvate vartega rohttaimi nagu p. kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea). Convolvulus arvensis h. kassitapp Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul. PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug
ja põletati tuleriidal. Sellega aga ei hävitatud talurahva uskumusi üleloomulikest jõududest, nõidumisest ja libahuntidest, vaid need elasid külaühiskonnas veel paar sajandit. 6 Ristiusk, teadus ja nõiaprotsessid XVII sajandil Nõidadeks peeti sageli vanu naisi, eriti aga kerjuseid ja vigaseid. Ennustamine, ,,kurja silmaga" või ,,lausumiste" ja loitsudega ,,ära tegemine", haiguste ravimine ,,maarohtude" ja ,,sõnade peale lugemisega", ,,armujookide" kasutamine ja varastatud asjade leidmine ,,nõidade" või ,,tarkade" abil- kõik need olid tolleagse külaühiskonna tavalised nähtused. Tihti kahtlustati- ja jälle kõikjal Euroopas- nõiakunstides neid vanu naisi, kes tegelesid ravimisega. Katoliku kiriku eesmärgiks oli ürgsete allikate, puude ja kivide austamist mitte likvideerida kui modifitseerida, muutes paganlikud pühapaigad kristlikeks ja seostades neid paganlike jumalate asemele pühakutega
Aga te tahtsite teda siiski näha!» «Aga võib-olla on sel hullul õigus, doktor Jacqu«s!» vastas vader endisel toonil ja kibeda muigega. «Kuidas ise arvate,» vastas Coictier kuivalt. Siis aga pöördus ta ülemdiakoni poole: «Teie teete liiga kähku oma otsuseid, dom Claude, ja Hippokratesest * saate te sama kergesti jagu kui ahv pähklist. Arstiteadus unenägu! Arvan, et kui rohuteadlased ja mürrimeistrid * praegu siin oleksid, piiluksid nad teid kividega. Te eitate siis armujookide mõju verele, salvide mõju ihule! Te eitate siis lillede ja metallide igipõlist farmaatsiat, mida nimetatakse looduseks ja mis on loodud just selle põlise haige jaoks, kelle nimi on inimene!» «Ma ei eita,» vastas dom Claude külmalt, «rohutea-dust ega haigeid. Ma eitan arsti.» «Teie arvates pole siis õige,» jätkas Coictier tuliselt, «et podagra on sisemine sammaspool, et kuulihaava saab ravida praetud hiirega, et korralikult süstitud noor veri toob vanadele soontele nooruse tagasi