Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks. · Richelieu eesmärk oli luua tsentraliseeritud riik ning tema tegutsemisviis oli makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule. · Richelieu poliitilised seisukohad: Usuolude ühtlustamiseks alustas rünnakuid hugenottide vastu, tühistasnende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused 1629.a. Armuediktiga (usuvabadus säilitati). Lääniaadli käest, kes oli suurimaks takistuseks kuningavõimule, võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati riigiametnikud- intendandid. Keelati duellid. Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust. Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. ,, Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A
Mille poolest on Prantsusmaal oluline Louis XIII valitsemisaeg? Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule
kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate
TV 3. PROBLEEM LAHENDUSED · Hugenottide ja katoliiklaste vahelised · 1627. a alustasid kuningaväed vastuolud teravnesid taas ja ähvardasid hugenottide tähtsama kindluse piiramist. viia uue kodusõjani. Ligi pool elanikkonnast suri nälga enne kui alistuti, armuediktiga säilitati usuvabadus · Aadlikud taotlesid suuremat võimu ja ei · Richelieu surus aristokraatia soovinud kuningale alluda. vastupanukatsed otsustavalt maha. vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused
kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate
Tugeva kuningavõimuga oli vastuolus Henry IV ajal L-Prantsusmaal hugenottidele tagatud usuvabadus. Tema eesmärgiks oli luua tsentraliseeritud riik. Kõik pidi olema allutatud riigi huvidele. Rahvusvahelisse suhtlusse tuleb mõiste raison`d etat riigi huvides. · Richelieu asus hugenottide õigusi piirama ja vallutas nende tähtsama keskuse La Rochelle 1628. aastal. Tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. · 1629. aasta Armuediktiga jäi usuvabadus Prantsusmaal siiski kehtima, kuid kaotati hugenottide eriõigused. · 1626. a. lõhuti maha vana feodaalaadli tugipunktid ja valitsemine maapiirkondades läks riigiametnikest intendantide kätte. · Enamus alamaadlist seoti riigiteenistusega, kas sõjaväes ohvitseridena, või büroodes ametnikena, muutes nad nii valitsejale kuulekaks teenistusaadliks. · Keelati duellid.
kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga säilitasid hugenotid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati. Välispoliitikas, mis oli suunatud eelkõige katoliiklike Habsburgide vastu, toetas Prantsusmaa ka edaspidi protestantlikke võime ning astus Kolmekümneaastasesse sõtta (16181648) nende poolel. Riigi usulise ühtsuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha.
annaabi.ee 
