Mikumärdi Martin Ilsin 11a Rapla 2012 Viktor Paul Hugo Raudsepp (10.07.1883-15.10.1952) Click to edit Master text styles · Hugo Raudsepp õppis küla- ja Second level kihelkonnakoolis ning Tartu Third level linnakoolis, mille lõpetas aastal Fourth level 1900. Fifth level Töötas ajakirjanikuna postimehes. · · Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik · Aastal 1951 ta arreteeriti ja viidi Siberi vangilaagrisse. Aasta hiljem ta suri. · ...
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse pa...
Kui oled kellegiga kahekesi, keda saad usaldada, siis on oluline, et sa saaksid oma vigadest rääkida, need ei tohiks ainult sinu enda südant piinata, kuna jagatud mure on pool muret. Tänapäeval tahetakse oma mured enda teada jätta, neid pole vaja kõigil teada, lihtsalt ei taheta teisi oma asjadega tüüdata. Ma ise arvan, et siiski tuleks oma muredest rääkida, nii oleks ka suitsiidsete mõtetega inimesi palju vähem. Mõte: „Ma tean küll, et armuasjus pole paha saada asjaomase isiku nõusolek“ - lehekülg 23, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Armastades kedagi, ei taha sa kuulda teiste nõuandeid, kuna sinu jaoks on see inimene niivõrd perfektne, et pole teiste arvamust vaja kuulda. Kuidas mina sellest aru saan: Armastus pimestab ja sageli ei tahetagi kuulata, mida keegi teine selle tunde kohta ütleb, isegi siis mitte, kui keegi on olnud just samasuguses olukorras.
Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rät...
Siiski otsustasid nad edasi mitte vaielda, sest see sõnavahetus ei vii neid edasi. VI stseen: Saabus Alceste ning Celimene palus tal daamile seltsiks olla. Celimene lahkus. VII stseen: Arsinoe räägib, kui väga ta Alceste'st lugu peab, ta arvab, et õukond peaks midagi tema heaks tegema, ta pakub Alceste'le ka, et tal on tutvusi, kes võivad ta õukonda aidata, kuid Alceste ei soovi seda. Arsinoe räägib ka, et Alceste ei ole armuasjus õigel teel, räägib, et see naine teda petab ja reedab. Alceste ütleb, et see on kõik võimalik, kuid ei mõista miks Arsinoe oma sõbrannast nii räägib. Arsinoe vastab, et sõbranna küll, aga ta ei suuda vaadata kuidas too meest niiviisi petab. Alceste ütleb, et ta tahab fakte petmise kohta, Arsinoe ütleb, et Alceste saadaks ta koju, et seal näitab talle tõendeid. Neljas vaatus I stseen:Philinte räägib Eliante'le, et Alceste ja Oronte poleks peaaegu ära leppinud, kuid
Ja eks ole, enamikule meie preilidele on ükskõik, kellele minna,, kui ainult saaks minna. Olgu kuidas on. Varenka hakkas meie Belikovile ilmselt poolehoidu osutama. Aga Belikov? Ta käis Kovalenko pool just samuti nagu meiegi pool. Tuleb tema poole, istub ja vaikib. Ta vaikib, aga Varenka laulab talle ,,Puhuvaid tuuli" või vaatab talle mõtlikult otsa oma tumedate silmadega või pistab laginal naerma: ,,Ha-ha-haa!" Armuasjus, eriti aga abiellumise, etendab kõrvaline sisendus suurt osa. Kõik nii kolleegid kui daamid hakkasid Belikovi veenma, et ta peab abielluma, et tal pole elus enam muud üle jäänud kui abielluda; me kõik soovisime talle õnne, rääkisime tähtsate nägudega kõiksugu labasusi, ses laadis ja sedasi, et naitumine on väga tõsine samm; liiatigi polnud Varenka inetu, oli huvitav, ta oli riiginõuniku tütar, tal oli talu, aga peaasi, see oli esimene
Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. 20. August Mälgu elu ja loomingu ülevaade · Pärit Lümanda kandist Saaremaalt · Luges palju, õppis linnakoolis, pedagoogika klassis · Alustas lühijuttudega I periood: lühijutud ja novellid. Tuleb pidalitõve teemaga: ,,Surnud elu", ,,Surnu sünd"; ,,Kesaliblik" lüüriline suvitusromaan. See on tüüpiline uus-romantism. Mereteema- novellikogu ,,Anne-Marie", kalurite elu- ,,Kivine pesa", näidendid-,,Neitsid lampidega"
romaanide ehituses kunstlikku võtet juba päris järjekindlalt ja see on viljastanud . . T. loomingut. ,,Tõe ja õiguse" viimaseist köiteist alates tõuseb kunstliku ehitusvõtte rakendus . H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda. Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja
annaabi.ee 
