Eesti Vabariigi riigipead Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vä...
oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid • PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon
o 1)esindada riiki o 2)välisvisiidid o 3)valitsuse tööülesannete kontroll o 4)kuulutab välja riigikogu korralised valimised o 5)kuulutab välja seadused o 6) algatab põhiseaduse muutmist o 7) annab riiklike autasusid o 8) Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni o 9) Võib kergendada süüdimõistetu karistust armuandmisel Valitakse salajastel valimistel Valituks osutub kanditaat, kes saab ⅔ Riigikogu häältest (68 häält) Kui ükski kanditaat ei saa häälteenamust, korratakse järgmisel päeval uus hääletus, seatakse uued kandidaadid üles Kui ka teises voorus ei saavuta ükski kanditaat häälteenamust, siis korraldatakse teises voorus kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel samal päeval hääletusvoor
väljakuulutamine ja Riigikogu kokkukutsumine esimeseks istungjärguks. Sellistest ülesannetest rääkides on Vabariigi Presidenti iseloomustatud kui „riiginotarit”, kelle formaalse kinnitusega saab mingi riiklik toiming lõpliku ja kindla tähenduse. Lisaks riiginotari ülesannetele omab Vabariigi President ka sümboolset võimu, näiteks iseseisvat otsustusõigust riiklike teenetemärkide jagamisel või karistatutele armuandmisel. Kuigi säärased otsustused on pigem sümboolse tähendusega ja riigielus märkimisväärset tähendust ei oma, võivad need ühiskonnas suurt vastukaja leida. Nii näiteks tekitas president Lennart Meri 2001. aasta alguse otsus mitte anda teenetemärki endisele Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehele Arnold Rüütlile, kes hiljem, sama aasta sügisel presidendiks valiti, opositsiooni hulgas tugevat pahameelt. Vabariigi
siis helistades, samas inetusi öeldes või isegi kirju saates ja mõnitades. See kõik võib omakorda viia aga tülgastava võõrandumiseni. See võimalus võetakse kasutusele siis, kui täiskasvanuks saanud ja asjatult vanematega lepitust üritanud noor märkab, et sellest ei ole mingit kasu ega tulemust. Lisaks andeksandmisele on olemas ka armuandmine. Kui inimene annab teisele armu , siis põhjuse ja tagajärje seadus murdub ja koos sellega tuleb muutus ning paranemine võib alata. Armuandmisel on moraali ja vaimse tervise seisukohast mõlema osapoole jaoks suur tähtsus. See on andeksandmine siis, kui seda ei ole palutud. 18 12.RAVI Suurem osa häiretest, millega peavad omaala spetsialistid tegelema põhineb lapsepõlve tragöödial, millest on alguse saanud kodukahjustuse juured olgu selleks siis vägivald, türannia, peksmine, alandamine ja häbistamine kuid siia kuulub ka armastuse puudumine
oktoober 2001 9. oktoober 2006 · Toomas Hendrik Ilves (1953-) alates 9. oktoobrist 2006 10. oktoober 2016 · Kersti Kaljulaid (1969-) 10.oktoober 2016 · Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) · Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust · Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) · Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) · Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist · Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist · Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid · PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust · Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon · Vabariigi Presidendi tookorra seadus
annaabi.ee 
