Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel". Vivaldi mõju omaaegsele muusikale oli väga suur: 18. sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad. Johann Sebastian Bach, kes tundis tema loomingut trükitud nootide põhjal, tegi Vivaldi teostest ka töötlusi. Vivaldi dramaatiline, kuid samas lihtne ja ökonoomne kirjaviis oli eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale.
Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat oopust: op.3 "L'estro Armonico" (on tsükkel 12 kontserdist neist 4., 2. ja esimene sooloviiulile) ja Op . 8 "Aastaajad" + "Torm merel" ja "Öö"; on loonud ka 49 ooperit; teoste koguaerv on umbes 770. Antonio Vivaldi avaldas suurt mõju järgnevatele põlvkondadele. Süit: Süit on eri karakteriga tantsude või instrumentaalpalade tsükkel. Tihti tuletati samast viisist hulk eri iseloomuga tantse. Süidi tähtsamad tantsud: a) allemande 4-osaline takt, rahulik saksa sammtants
sealt kuid jätkas sinna kontsertide saatmist vahepeal saatis ta ligi 2 kontserti kuus postiga. Vivaldi populaarsus rahva seas hakkas kasvama vastavalt tema tööde avalikustamisega Amsterdamis, mis hakkasid kiirelt levima ka Põhja-Euroopas. Tema erinevad metoodikad viiulimängu tehnika täiustamisel said peagi populaarseks ka teiste muusikute seas ning peagi hakati ka neid kopeerima. Peagi ostis üks kirjastaja tema kontsertidest, mille ta paiskas ka kohe müüki nimega L'estro armonico (harmooniline inspiratsioon), mille läbimüük oli aga niivõrd edukas, et Vivaldi jätkas nende loomist. Ta rändas oma elust palju ringi, mille jooksul töötas ta erinevates kuulsates teatrites, kohtus mõningate targimate ja loomingulisemate inimestega ning promos oma plaate. Vivaldi elas mõne aja koos muusikuga Anna Giraudiga, kellega kahtlustati, et tal oli ka afäär, kuid Vivaldi eitas seda ning ei suudetud kunagi selgeks teha mis tegelikult oli. Neid kahtlustati
aastal Bortoli kirjastus ,koosnes 12 viiuli- ja tsembalosonaadist . 1711.aastal määrati Vivaldile kindel aastapalk ja tõusis varjupaiga muusikajuhiks.Sellest ajast peale hakkas ta kuulsust koguma kaugemal Veneetsiast.Välismaalased kes olid külastanud Veneetsiat pidid kindlasti kuulama tema orkestrit.Tema teoseid hakati ka välja andma üle piiri . Tema kuulsamaid sonaate esitati esimesena maailmas Amsderdamis . Tema kuulsamad esitatud teosed olid Amsderdamis Lestro armonico op. 3. h-moll neljale viiulile , a-moll kahele ja e-duur on tema kuulsad teosed tänapäeval. Oma uutse elutunnetusega ,mis väljendus ebatavaliselt eredais vormides, pidi see muusika tema kaasegseid hämmastama. Aastatel mil ta astu suurtele lavadele esimest korda , näis lausa saatus ise tema edukale loometegevusele kaasa aitavat. 1713. aastal sai tast ametlikult pieta peahelilooja . Nüüd pöördus ta tema jaoks uudse zanri - ooperi poole ,milleks kujunes pikkadeks aastateks tema üks
annaabi.ee 
