poolsaarel. Araabia riike juhtisid Egiptus ja Süüria ning nende seas üritas mõjuvõimu luua NSV Liit, kes oli seega Araabia maadele liitlaseks. USA oli Iisraeli toetajaks, kuid ta soovis saada liitlasi ka Araabia maade hulgast. Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit varustasid oma liitlasi relvastusega (tankid, soomukid, suurtükid, lennukid). Nende eesmärk oli ka katsetada oma sõjatehnika võimsust. Sõjas osalevatel armeedel oli tehniliselt üsna samaväärne relvastus, kuid Araabia maadel oli sõjameeste arvuline ülekaal. 1967. aastal toimunud Kuuepäevase sõja käigus, vallutasid Iisraeli väed endale Egiptuse aladest Siinai poolsaare ning Süüria aladest üle poole Golani kõrgendikust. Egiptuse ja Süüria eesmärgiks oli nüüd need alad enda valdusesse tagasi saada. Koalitsiooniriigid tegid ootamatu rünnaku Iisraelile ning sellega algaski Yom Kippuri sõda. Egiptus ja Süüria
ümberpaiknemise juhtimisest ja väeosade materiaal-tehnilisest varustamisest. Pärast Teist maailmasõda rakendati militaarlogistika põhitõdesid tootmises ja kaubanduses. Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtuga. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on paljudel armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on 5 logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilomeetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. 2 LOGISTIKA AJALOOST Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Kaupu on transporditud juba kaugest minevikust saati laevade ja
ümberpaiknemise juhtimisest ja väeosade materiaal-tehnilisest varustamisest. Pärast Teist maailmasõda rakendati militaarlogistika põhitõdesid tootmises ja kaubanduses. Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtuga. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on paljudel armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on 5 logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilomeetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. 2 LOGISTIKA AJALOOST Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Kaupu on transporditud juba kaugest minevikust saati laevade ja
McGregor propageeris autokraatselt juhtimiselt osavõtlikule juhtimisele üleminekut ja töösoorituse hindamist eesmärgilise juhtimise kaudu, kuid seejuures ei tohi absolutiseerida demokraatlike juhtimisvõtete kasutamist. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. 2.4.3. Juhtimise kvantitatiivsed teooriad70 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad hakkasid levima Teise maailmasõja ajal, mil Inglise ja USA armeedel oli vaja tõhustada oma armeede varustamist ressurssidega. Juhtimise kvantitatiivsete meetodite rakendamisel kasutatakse matemaatikat, statistikat ja informatsiooni, mis aitab teha õigeid otsuseid ja suurendada seeläbi organisatsioonide tõhusust. Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on: · kvantitatiivne juhtimisteadus (management science), · operatsioonide juhtimine (operations management), · infosüsteemidega juhtimine (management information systems).71 2.4.3
Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtmisega. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilo- meetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Logistika arengu kiirendajaks peetakse ka tööstusrevolutsiooni