Detailid edastavad üksikfakte teose tegevuse, · eksperimentaalne, tegelaste ja tegevuskoha kohta. · naturalistlik, Motiiv on teose teema allelement, teatav kujutatud olukord (näit külaskäik põrgusse, · eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde)
o Normaalne sümbioos 2/4näd-5k: esimene kiindumine Isik kui tervik, loov, vastutustundev, pürgiv indiviid hoidjasse, et hiljem iseseisvuda; mina-tunde puudus, ALAVÄÄRSUS- kujuneb kõikkidel lastel. Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe. domineerimine +ühtsus Ema kui armastusobjekt. SÜNNIJÄRJEKORD: I-neurootik,tark; II-järjekindel, ...- Eristumine- psühholoogilise mina sünd /võõristamine/ probleemne Harjutamine-aktiivse liikumise algus TELEOLOOGIA- eesmärgi püüdlus. Lähenemine-eraldumine emast, tervikmina. Emotsionaalne objekti konst ja individuaalsus, super- mina- vanemate nõudmised
siseellu, jättes märkamata ümbruse ja olustiku. Peamised sündmused toimuvad kuskil jalutades, Kulno toas, Hilda juures. Mis linnas ja mis ajal, seda pole autor pidanud tähtsaks määratleda. Teose peateema avaldub Ainos ja tema ümber toimuvas, nendes inimestes, kes otseselt või kaudselt temaga seotud ühel või teisel viisil. Kõrvalteemaks on näiteks Kulno suhted neiu Õie Lillekaga, Hilda Maasika hingeelu ja tema salajane Karl Raismiku imetlemine. Just see kättesaamatu armastusobjekt on teose puhul üheks motiiviks. Motiive täheldasin pea iga tegelase puhul. Karl Raismiku ärasõit oli mingis mõttes kättemaksu motiiv, justnimelt kättemaks Ainole, kes oli noorhärra ära tõuganud. Teoses leidsid konfliktid ja intriigid aset peamiselt tegelastel iseendaga. Aino tahtis Kulnoga koos olla, kuid kui ta oli saanud need suudlused ja kallitused, mida ta oli nii väga ihaldanud, muutus ta tõsiseks tundes nagu oleks ta endast midagi ära andnud, mida ta enam kunagi tagasi ei saa
laps kujutab, et ta valitseb oma hoidjat; laps kaldub mõistma kõiki asju positiivselt ja eemaldub negatiivsest; teatav sümbioos on 2.eluaasta lõpuni Eraldumine ja individuatsioon 5.-9.elukuul saab alguse Nutt, kui keegi võõras neid puudutab (võõristumine); ema hakatakse teiste isikutega võrdlema ja ema kui tugipunkt (armastusobjekt) Eristumine 5./9.elukuul saab alguse Laps saab aru, et ta pole ema osa, vaid on iseseisev inimene. Laps suudab hoidjast eemale minna; roomamine ja kõndimine Harjutamine 5./9.elukuu-1,5.eluaasta aktiivne liikumine; kehaline eemaldumine oluline punkt, et saada aru iseendast ja oma liigutustest; autonoomia tunne hakkab suurenema
*) Augustinus võrdles Amorit veejoaga, mida saab kasutada niisutamiseks või otse rentslisse suunamiseks ehk olenevalt kasutusest on tulemus kas positiivne või kasutu. Augustinus hindas küll vaimulikku jumalale suunatud elu, kuid ta ei põlanud ka maiset elu. Augustinus kasutas kahte mõistet uti ehk kasutama ( caritas) ja frui ehk maitsma ja nautima ( cupiditos). Ühelt poolt peaks kogu maine ja loodu olema inimese armastusobjekt, sest jumal lõi selle armastusega, teisalt see maailm ei ole inimese lõplik eesmärk, vaid on ainult vahend jumala teenimisel. Kuna see maailm ei ole meie oma, me vaid elame seal ja peame selle eest hoolitsema ehk me oleme kui majapidajad või majordoomused. See armastus, mis kasutab seda maailma jumala armastamiseks on caritas, kuid kui inimene kasutab jumalat selleks, et armadtada seda maailma, siis on tegemist cupiditasega. Augustinus uskuski, et peaks olema teatud armastuse kord ja