klassikalises muusikas · Ta on kirjutanud üle 600 laulu · Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust · Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat · Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme Schuberti laululooming · Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid · On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele · Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Schuberti laululooming · Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval Schuberti laululooming · Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub ka
sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu-olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe).
sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu- olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe). 5
lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse eluolu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe). 5
Erinevad uurimused seletavad noormeeste kalduvust teatud omadusi, võimeid, staatust tüdrukutega võrreldes kõrgemalt hinnata, sellega, et kõrgendatud enesehinnangud aitavad poistel kujundada endas neid omadusi, mida nõuab mehelikkuse stereotüüp. Analüüsi käigus ilmnes, et kõigist uuringus osalenud kasvandikest olid rahulolevamad need, kelle kodune atmosfäär oli stabiilsem, suhted vanematega noort enam rahuldavad. Armastatumate, rahulikumate ja edukamate tunnevad end need lastekodulapsed, kes käesoleval momendil omavad lähedast inimest, kellele oma muret kurta, kellega rõõme jagada ning kes kogevad seetõttu lastekodu turvalisemana, kasvatajaid mõistvamatena, toetavamatena, innustavamatena. Samas suunas mõjutavad enesehinnangut ka positiivsed suhted eakaaslastega: mida paremad need on, seda 8