abieluettepanekust keeldumist kahetsema. Härra Darcy tädi leedi Catherine de Bourgh saab Darcy kiindumusest Elizabethi vastu teada. Ta tuleb tüdrukut hirmutama, et ta Darcy oma peast välja viskaks ega mõtleks nii sobimatule ühendusele, eriti kui leedi Catherine härra Darcyle oma tütart Anne'i oli plaaninud mehele panna ning Elizabeth sellest teadlik oli. Pärast Elizabethi ähvardamist kannab leedi Catherine kogu loo ka Darcyle ette, kaasa arvatud võimaluse, et nüüd ta oma armastatult jahsõna vastuseks saaks. See sisendas Darcyle julgust uuesti Elizabethi kätt paluda. Samal ajal oli ka hr Bingley Netherfieldi naasnud ning kui Jane Bennet ja härra Bingley kihluvad, palub ka Darcy veelkord Elizabethi kätt ja saab lõpuks nõusoleku. Romaan lõpeb kahe suure abiellumisega.
Sellele, mida Dostojevski peab õigeks teeks selles viletsuse maalimas, annab vastuse Sonja Marmeladova kuju. See allasurutud ja tasane neiu ei suuda ausa tööga peret aidata ja haige kasuema kihutusel läheb ta tänavale prostituudiks, ohverdades nõnda oma au. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab Raskolnikov järsku Sonja tõde, headuse ja humaansuse tõde
elada oma reeglite järgi. 6. Milles seisneb Raskolnikovi sisekonflikt? Rodioni sisekonflikt seisnes headuse ja kurjuse võitluses. 7. Raskolnikovi tõde ja Sonja tõde. Milliste meie aja probleemide üle nende võrdlemine mõtlema paneb? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab Raskolnikov järsku Sonja tõde, headuse ja humaansuse tõde
Oma põõrdumatus headuses avaldab ta kõigis teistes aukartust ning armastust enese vastu. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustavad tolle suuremeelsus ja õilsus otsekohe tütarlapse kujutlust. Kui Sonja mõistab, et Raskolnikov, ise kerjus, on andnud Marmeladovitele oma viimase, saab tema tänulikkusest hingevaluga segatud vaimustus. Ta armub Raskolnikovisse, kes tema silmis kehastab kõlbelist ilu ja jõudu. Seda suurem on õud kuulda armastatult endalt, et too on mõrtsukas. Nimelt siin ilmnebki neiu hingejüud. Suutmata lahkuda Raskolnikovist, ei saa ta leppida mõrvariga. Algab võitlus Raskolnikovi ,,äratamise" eest, ainsaks relvaks usk headusesse ja armastusse. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse. Näib, et armastuse võidulepääsuks lootust pole: Raskolnikov võtab süü omaks vaid väliselt ning on täis vimma kogu maailma ja eeskätt vagura Sonja vastu
Beatrice kehastab õndsust ja ebamaisust, ilu, õilsust ja pühadust. Dante armastus Beatrice’i vastu on ebamaine, häbelik, varjatud. Ta kasutab varjunimesid ja kujundeid, mis põhjustab väärarusaami ja Beatrice’i solvumist. Kui Beatrice’i isa sureb, hakkab Dante mõtlema, et sama võib juhtuda ka tema armastatuga, mis ka juhtub. Ta leinab Beatrice’i, kuni teos lõpeb. Pärast Beatrice’i surma pöördub Dante filosoofia ja looduse poole, et armastatult tähelepanu mujale pöörata. Kirjutab kaks filosoofilist arutlust. Teose “Pidusöök” põhimõte on ühtse itaalia keele ja grammatika väljatöötamine. See teos on arutlev ning käsitleb maailma tunnetust. Tema teine arutlus on “Rahva keel”, kus ta arutleb ka itaalia keele kohta. Dante suurteos on “Jumalik komöödia”, mille žanrit on raske määratleda, sest see on nagu poeem müstilise unenäo vormis. Teos jaguneb kolme ossa: põrgu, puhastustuli ehk burgatoorium ja paradiis
pärast rituaali. Rituaali eesmärk on vabastada maag üleliigsetest mõtetest, mis võivad teda segada, kui neil pikemalt peatuda. Mõtisklemine, unistamine ja pidev plaanitsemine põletab emotsionaalset energiat, mida tuleks selle asemel koondada dünaamiliselt kasulikuks jõuks, sest ärevus ja rahutus vähendavad märgatavalt rituaalide produktiivsust. Nõid, kes loitsib, oodates läbematult telefonikõnet oma armastatult, puudustkannatav maag, kes ootab Saatana õnnistust kui nõeltel istudes, endale osakssaanud ebaõigluse pärast kurvastav mees, kes oma õnnetuks tegijat needis ja nüüd pikaksveninud näoga mööda teed longib, endal ebaõnnestumisest kulm kortsus, on tüüpilised näited valesti suunatud emotsionaalsest energiast. Pole ime, et valge maag kardab needuse tagasipöördumist pärast tema poolt lausutud kurja loitsu
annaabi.ee 
