võimaldavad taandada mistahes nurga radiaanideks. ja on teineteise täiendusnurgad 90°-ni, kui + = 90°. Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y=sinx. Tegu on paarisfunktsiooniga, periood on 2. Arkussiinuseks nimetatakse funktsiooni y=arcsinx. Tegu on siinusfunktsiooni pöördväärtusega, absoluutväärtuselt vähim nurk, mille sin on x, paarisfunktsioon. Koosinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y=cosx. Tegu on paarisfunktsiooniga (sümmeetriline y telje suhtes), perioodiks 2. Arkuskoosinuseks nimetatakse funktsiooni y=arccosx. Tegu on koosinusfunktsiooni pöördväärtusega, vähim positiivne nurk, mille cos on x. Tangensfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y=tanx. Arkustangensiks nimetatakse funktsiooni y=arctanx. Tegu on tangensfunktsiooni pöördfunktsiooniga, absoluutväärtuselt vähim nurk, mille tangens on x. y sin = r x cos = r y tan = x x cot = y Taandamisvalemid: II sin ( - ) = sin
alamhulkadel. y = sinx pole üksühene, tema X on kokkuleppeliselt [ ], selles piirkonnas on ta üksühene. Selle f-ni pöördfunktsioon on arkussiinus ja tähistatakse x = arcsin y. Kehtivad seosed arcsin[sinx] = x (x [] korral) ja sin[arcsin y] = y. Funktsioon y = cos x pole samuti üksühene kogu arvteljel, pööramisel ahendatakse tema määramispiirkond lõiguks [0,], mil ta on üksühene. Pöördfunktsiooni nimetatakse arkuskoosinuseks, tähistatakse x = arccos y. Kehtivad valemid arccos[cosx] = x (x [0,] korral) ja cos[arccos y] = y. Funktsioonide y = tanx ja y = cotx pööramisel ahendatakse tanx vahemikule [ ] ja cotx vahemikule (0,). Pöördfunktsioonid on vastavalt arkustangens x = arctan y ja arkuskotangens x = arccot y. Kehtivad valemid: arctan[tanx] = x (iga x () korral), tan[arctany] = y ja arccot[cotx] = x (iga x (0,) korral), cot[arccoty] = y. 5
26 Analoogselt saadakse funktsiooni y = cos x (X = R Y = [ - 1; 1]) p¨o¨oramisel l~opmata mitmene funktsioon x = Arccos y ja selle u ¨hene haru x = arccos y. Peegelduse x y abil saadakse funktsioon y = arccos x (X = [ - 1; 1] Y = [0; ]), mida nimetatakse arkuskoosinuseks ja mille graafik on skitseeritud N¨aites 1.1.5. M¨ar- gime, et funktsioonide x = cos y ja y = Arccos x graafikud u ¨htivad. Funktsiooni y = tan x (X = (- + k; + k) Y = R) kZ 2 2 p¨o¨oramisel saame l~opmata mitmese funktsiooni x = Arctan y ja selle u ¨hese haru
Iga konkreetse juhu jaoks võiksime nüüd siia arvud sisse visata ning järeldusi teha. Mida järeldada? Järeldusi saame aga kaardistada ka üldisemalt. Nimelt kuna teame, et ja kraadi vahel on koosinusfunktsioon rangelt kaha- nev, võime graafikult iga koosinusfunktsiooni väärtuse kohta leida ka nurgaväär- tuse. Seost, mis selle annab, nimetatakse ka arkuskoosinuseks ning tähistatakse . Nii võiks lahendi lausa välja kirjutada: . Nüüd võime selle lahendi abil koostada pildi, mis näitab, kuidas optimaalne viske- nurk sõltub viskekiirusest ning liikumiskiirusest. 338 Nagu näeme, tuleb suurte kiiruste korral tõesti oma strateegiat muuta. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
