9)Siinust arvust radiaanides SIN(arv radiaanides) 10)RADIANS(nurk kraadides) - teisendab nurka kraadidest radiaanidesse 11)Arv Pi - PI() 12)Siinus nurgas radiaanides SIN(nurk raadianides) 13)Koosinus nurgast raadianides COS(nurk raadianides) 14)Tangens nurgast raadianides TAN(nurk raadianides) 15)DEGREES(nurk raadianides) teisendab nurga radiaanidest kraadidesse 16)ASIN(arv) arkussiinus arvust tulemus radiaanides 17)ACOS(arv) arkuskoosinus arvust tulemus raadianides 18)ATAN(arv) arkustangens arvust tulemus radiaanides nktsioon - 0.30103 ee on arv e 148.413159103 7.55 7 0.8414709848 1.5707963268 3.1415926536 0.8414709848 1 1 0.5403023059 6
Meenutame tingimusi, mille koral eksisteerivad järgmised matemaatilised operatsioonid: a murd eksisteerib, kui b 0 ; b paarisaste juur 2n a eksisteerib, kui a 0 ; murd, kus b 2 n a eksisteerib, kui a 0 ; arvu logaritm log a N eksisteerib, kui N 0 ; arkussiinus arcsin x eksisteerib, kui x 1 1 x 1 ; arkuskoosinus arccos x eksisteerib, kui x 1 1 x 1 ; 3x 1 Näide 1. Leida funktsiooni y määramispiirkond. x2 1 3x 1 Lahendus. Murd on määratud, kui selle murru nimetaja ei ole võrdne nulliga. Sellepärast x2 1 leiame antud funktsiooni määramispiirkonna tingimusest x2 1 0 ehk x 2 1 ehk x 1
nurgast (nurk xy-tasandiga ning nurk vektori projektsiooni ja x-telje vahel tasandil xy). Kuidas neid nurki leitakse, pidite õppima matemaatika kursuses. Mina piirdun kõige lihtsamaga - küsin nurka vektori ja mingi koordinaattelje vahel. See on nurk kahe vektori (uuritava ja baasivektori) vahel, mille teatavasti määrab skalaarkorrutis: Muide - kuna koosinus on paarisfunktsioon (mida see tähendab?), ei määra arkuskoosinus kunagi nurga märki. Ruumilistes ülesannetes pole see tavaliselt oluline. küll aga tasandil. Sel juhul võetakse appi arkustangens ja määratakse, millisele ühikringi veerandile vastab otsitav nurk. Miks see nii on, tuleb teil mulle eksamil seletada. Seniks aga - kasutage ... Meie ülesandes on näiteks kiirusvektori nurk x-teljega: Aga y- ja z-teljega? Mõelge ja arvutage! Kiirendusega on veel üks vigur. Nagu loengutes kuulsite, jagatakse see kaheks komponendiks:
cos(-x)=cosx paarisfunktsioon-graafik on sümmeetriline y-telje suhtes koosinusfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga 2 Tangensfunktsioon y=tan x ei tohi võrduda 90°, 270°, -90°, -270° tan(-x)=-tanx paaritufunktsioon Tangensfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga Arkusfunktsioon Siinusfunktsiooni pöördfunktsioon y=arcsinx Arkussiinus x on nurk, mille siinus on x y=arcsin(-x)=-arcsin n X=(-1)arcsinm+n Koosinusfunktsiooni pöördfunktsioon y=arccosx Arkuskoosinus x on nurk, mille koosinus on x arccos(-x)=-arccosx x=±arccosm+2 Tangensfunktsiooni pöördfunktsioon y=arctanx Arkustangens on nurk, mille tangens on x arctan(-x)=-arctanx x=arctanm+n Homogeenne trigonomeetriline võrrand võib olla järgmisel kujul: 2 2 asinx+bsinx=0 asinx+bcosx+csinxcosx=0 Tuletis (x²)´=2x (u±v)´=u´±v´ (1/x)´=-1/x² (uv)´=u´v+uv´ c´=0 (u/v)´=u´v-uv´/v² x´=1 (x)=1/2x n n-1 (x)´=n x x
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
Funktsioonid • Funktsioonid väljastavad mingi konkreetset tüüpi väärtuse (näiteks π väärtuse). • Funktsiooni esitusviis on üldiselt Funktsioon(argument1, argument2, ...), kus argumendid on funktsiooni tööks vajalikud sisendandmed. • Funktsiooni argumendiks võib olla ka avaldis, mis omakorda sisaldab funktsioone. • ? Pi() Aritmeetikafunktsioonid • abs(N) - absoluutväärtus • acos(N) - arkuskoosinus • asin(N) - arkussiinus • atan(N) - arkustangens • cos(N) - koosinus • dtor(N) – kraadid radiaanideks • exp(N) – eksponentfunktsioon • int(N) – täisosa arvust N on siin mistahes arvuline väärtus või arvtüüpi avaldis Vaadake ka slaidi Tähistused andmetüüpidele Aritmeetikafunktsioonid • log(N) – naturaallogaritm • log10(N) – kümnendlogaritm • pi() – 3.14159... • rand() – ühtlase jaotusega juhuarv
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] …) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk s näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718… on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718…). a>0
PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIGN(a) SIN(a) SQRT(a) SUM(ap1 [ ; ap2 ] ...) TAN(a) TRUNC(a) unktsioonid - arvavalis(erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk näidatud argumendid ei ole kohustuslikud Absoluutväärus Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 Arkustangens radiaanides. Koosinus. Argument radiaanides Teisendab radiaanid kraadideks Eksponent: e^a, kus e=2,718... on naturaallogaritmi alus Faktorial: a!. 0<= a <= 170 Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a Naturaallogaritm (alus e=2,718...). a>0 Logaritm antud alusega, kui puudub, siis 10
tamm vaher Tekstifunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioonid Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis(erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Absoluutväärus ACOS(a) Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 ASIN(a) Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1 ATAN(a) Arkustangens radiaanides. COS(a) Koosinus. Argument radiaanides DEGREES(a) Teisendab radiaanid kraadideks EXP(a) Eksponent: e^a, kus e=2,718… on naturaallogaritmi alus FACT(a) Faktorial: a!. 0<= a <= 170 INT(a) Ümardab arvu lähima täisarvuni, mis on väiksem kui a
n! faktoriaal (n!=1·2·3· ... · n) Matemaatiline loogika - sarnasus, võrdelisus pii, =3,141... e naturaallogaritmi alus, e=2,718... / samaväärne, ekvivalentne arccos x arkuskoosinus & loogiline "ja", konjuktsioon arcsin x arkussiinus v loogiline "ja", konjuktsioon arctan x arkustangens w loogiline "või", disjunktsioon const konstant Y järeldub, "kui ..., siis" cos x koosinus ¬ loogiline eitus, "pole tõsi, et"
jagu on. Graafiliselt tähendab see järgmist: joonistame oma trigonomeetrilise funktsiooni graafiku, valime mingi väärtuse ning siis küsime, kus kohas funktsiooni graafik lõikab sirget . Näiteks kui teaksime, et siinus annab väärtuseks nulli, läheksime tema graafiku juurde ja vaataksime, kus ta lõikab -telge. Vastuseks saaksime, et nurk võiks olla 0 kraadi või 180 kraadi või mõni teine 180 kraadi kordne. Arkussiinus ja arkuskoosinus Nagu graafikult näeme, siis siinus- ning koosinusfunktsiooni jaoks neid lõikepunkte alati ei leidugi. Nimelt kui , on sirge funktsiooni graafikust täienisti ülal- või allpool. Kõikidel teistel juhtudel on aga lõikepunkte lõpmatult palju. 217 proportsioonid ja kolmnurgad
annaabi.ee 
