3) Transitiivsus: kui LV S(1) LV S(2) ja LV S(2) LV S(3), siis LV S(1) LV S(3). 7.3 LVS-i elementaarteisendused LVS-i esimest liiki elementaarteisenduseks nimetatakse LVS-i mis tahes v~orrandi l¨abikorrutamist nullist erineva arvuga. LVS-i teist liiki elementaarteisenduseks nimetatakse LVS-i min- gile v~orrandile sama s¨ usteemi m~one teise arvkordse v~ orrandi liit- mist. LVS-i elementaarteisenduseks nimetatakse ka LVS-i v~ orrandite j¨ arjestuse muutmist. See elementaarteisendus ei ole aga s~ oltuma- tu, vaid on realiseeritav esimest ja teist liiki elementaarteisenduste kompositsioonina (analoogiline maatriksi ridade j¨ arjestuse muut- misega). Teoreem 8. LVS-i elementaarteisendused ei muuda LVS-i lahen- dihulka. T~ oestus. Soovitav t~ oestada iseseisva harjutusena. 7.4 Trepikujuline LVS ¨ Utleme, et LVS on trepikujuline, kui tema kordajate maatriks on treppmaatriks. 7.5 Gaussi meetodi idee
remale ajamuutuja v¨a¨ artusele. N¨aiteks materiaalse objekti sirgjoonelisel liiku- misel l¨abitud teepikkus S(t) on j¨arjestatud suurus. Kui t2 > t1 , siis teepikkuse v¨a¨artus S(t2 ) j¨argneb teepikkuse v¨a¨artusele S(t1 ). J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ka reaalarvude jada x1 , x2 , x3 , . . . , xn , . . . . Sel juhul genereerib jada indeks j¨arjestuse. Kui k > i, siis jada element xk j¨argneb elemendile xi . Selles paragrahvis tegeleme me selliste j¨arjestatud suurustega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes l¨ahenevad teatud fikseeritud arvule. Need on nn koondu- vad e piirv¨a¨ artust omavad suurused. Nendest m~oistetest arusaamiseks k¨asitleme k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨ hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine
on loomulik lugeda kahest suuruse v¨a¨artusest j¨argnevaks seda, mis vastab suu- remale ajamuutuja v¨a¨artusele. N¨aiteks materiaalse objekti sirgjoonelisel liiku- misel l¨abitud teepikkus S(t) on j¨arjestatud suurus. Kui t2 > t1 , siis teepikkuse v¨a¨artus S(t2 ) j¨argneb teepikkuse v¨a¨artusele S(t1 ). J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ka reaalarvude jada x1 , x2 , x3 , . . . , xn , . . . . Sel juhul genereerib jada indeks j¨arjestuse. Kui k > i, siis jada element xk j¨ argneb elemendile xi . Selles paragrahvis tegeleme me selliste j¨arjestatud suurustega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes l¨ahenevad teatud fikseeritud arvule. Need on nn koondu- vad e piirv¨a¨artust omavad suurused. Nendest m~oistetest arusaamiseks k¨asitleme k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a
¨
3. Uldkasutatava kanji hulka mitte kuuluvad m¨argid,
j¨arjestatud vastavalt l¨oo¨kide arvule.
Kuna antud t¨o¨o p~ohit¨ahelepanu on m¨arkide morfoloogial, siis pole
¨ara toodud ei h¨a¨aldusi, t¨anap¨aevaseid t¨ahendusi ega s~onavaralisi n¨aiteid,
mis lk. 71 esitatud m¨argis~onastiku struktuuri peaksid kuuluma. Toodud
seletusi v~oiks k¨asitleda kui alust
annaabi.ee 
