Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aristotellikku" - 5 õppematerjali

Uurimismeetod-eksperiment
11
doc

Uurimismeetod: eksperiment

poolt või vastu. Näiteks kujutas Locke ette olukorda, mil prints ja kingsepp vahetavad ära vaimu. Sel moel argumenteeris ta seisukoha kasuks, et personaalne identiteet põhineb mälu pidevusel, mitte keha pidevusel. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse, et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. Loodusteaduslik eksperiment laboris Loodusteadusliku eksperimendi puhul oletame me tulemust, st oleme püstitanud hüpoteesi ning püüame seda kontrollida. Nagu juba märgitud, muudetakse korraga vaid üht muutujat. Tulemused on reeglina mõõdetavad ega vaja subjektiivset hinnangut. Mõõta saab grammides, sekundites, milliliitrites vms.

Filosoofia → Kasvatusteadus ja...
98 allalaadimist
KÜSITLUS
17
docx

KÜSITLUS

Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid, selleks, et ergumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. EKSPERTHINNANG. Eksperthinnang e. erivorm ankeedist. Erinevuseks on see, et anketeerimisel on vastajateks väga mitmesugused inimesed, aga selle meetodi puhul on hinnangu andjateks ainult spetsialistid, nende kogu, komisjon , st oma ala parimad asjatundjad (näiteks eksamikomisjoni töö hinnangu andmisel). Hinnangu andjate hulk ei ole siinjuures oluline

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
130 allalaadimist
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

· Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut. · Pärast Augustinust · Filosoofia · Dionysios Areopagitast · Ta on aristotelismi vastase suuna juht. · Toetub Augustinusele ja uusplatonismile. · Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed: · Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et · Via positiva. see on kasutatav "ilmalike teaduste valdkonnas". · Via negativa · Metafüüsikas olevat Aristoteles aga kõige · Via symbolica olulisemas eksinud, kui heitis kõrvale Platoni ideedeõpetuse.

Filosoofia → Filosoofia
60 allalaadimist
Keskaeg - kirik
49
pdf

Keskaeg - kirik

tugevalt nende vaateid. Kristliku mõtlemise üheks eesmärgiks sai antiikse maailmapildi sobitamine kristliku maailmapildiga. Aristotelese filosoofia kui ainus tolleaegne "teaduslik maailmakäsitlus" rakendati usuõpetuse teenistusse. A. Thomas- õpetaja ja jutlustaja, teoloog ja filosoof. Dominiiklane ja katoliku kiriku pühak. Uskus, et inimesed jagunevad kaheks: need kes teevad füüsilist tööd ja need, kes õpivad ja õpetavad. Uskus mõistusesse ja aristotellikku teadusmudelisse. Uskus, et mõistus toetab usku. Imik sündivat tabula rasa ehk tühja lehena ning kõik tema teadmised tulenevad meelelistest kogemustest, mida mõistus peegeldab. Filosoofia objektiks olevat loodud maailma ja teoloogia objektiks ilmutus. Patronaadiõigus- õigus määrata kohale preester Ilmaliku kontrolli tugevnemine hiliskeskaja kirikus Pibel ja palveraamatud hakkasid jõudma rahvahulkadeni 15.sajandi teisest poolest, sest Gutenbergi poolte 1448

Ajalugu → Keskaeg
59 allalaadimist
Evolutsioon-usk-Darwin
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

de Chardin, jesuiidi paater, oli silmapaistev paleontoloog ja just inimese põlvnemise uurija, rohketes välitöödes osaleja ja nende korraldaja. On siiski üks põhiline erinevus loodusteaduse põhivoolu ja isa de Chardini (jt. moodsate kirikutegelaste) vahel ning see erinevus on oluline. Nimelt ka need kirikutegelased, kes aktsepteerivad loodu evolutsiooni tänapäevases empiirilises tähenduses, eeldavad siiski lisaks veel aristotellikku "viimset põhjust" - s.o. eeldavad loodusel olevat eesmärke, mille tõttu asjad juhtuvad - ja mitte mehhanisme, mistõttu asjad juhtuvad. Seega - kui rääkida Charles Robert Darwini ketserlusest, siis seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun