sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda. Arvamus: Botaanikaaed avardas silmaringi taimeriigi koha pealt ning oli väga meeldiv kogemus
(Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). Kaheiduleheliste taimede teiskasvu põhitüübid on järgmised (joonis): Tilia-tüüp, kambium asetseb algusest saadik pideva rõngana; Aristolochia-tüüp, algul esineb vaid kimbukambium, teiskasvu ilmudes tekib ka inter- fastsikulaarkambium, mille talitlemisel moodustub küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi; Helianthus-tüüp, sarnaneb eelmisele, kuid kimbuvahekambium tekitab uusi juhtkimpe; Ricinus-tüüp, esikasv sarnaneb Aristolochia- tüübile, kuid kimbuvahekambiumi tegevuse
MUID RONITAIMI Vähem levinud ronitaimeliikideks on veel · Hydrangea petiolaris -roniv hortensia (ei ole seni suudetud meil edukalt kasvatada; takistuseks eelkõige sobivate muldade puudumine, kuna vajab happelise reaktsiooniga, kuid seejuures kerget ja viljakat mulda) · Hedera helix -harilik luuderohi (külmaõrn ning kasutusel pigem toataimena; maapinda mööda roomavana on pidanud vastu saartel) · Aristolochia macrophylla -suurelehine tobiväät (külmakindel ning väga huvitav liik, mis suudab tõusta kuni 10 meetri kõrgusele; õied on piibukujulised, millest ka nimi) · Humulus lupulus -harilik humal · Mitmesugused ronivad suvikud Eraldi mainimist väärivad · Roniroosid oma väga rikkalikus liigi- ning sordivalikus Roniroosidega tutvutakse dendroloogia roose käsitlevas teemas.
Südajas aktiniidia ACTINIDIA kolomikta Kõrgus u 6m Click to edit Master text styles Kahekojaline Second level Third level Väänduvatega Fourth level Õitseb juunis(juulis) Fifth level Mari august-sept Päikseline ja varjuline Suurelehine tobiväät ARISTOLOCHIA macrophylla Click to edit Master text styles8m Second level Õitseb juuni Third level Päikselisel Fourth level Fifth level poolvarjuas Parasniiskel huumusrikkal pinnal Ümaralehine tselaster CELASTRUS orbiculia Va. kuivadele muldadele , muud kuni 12m
Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae) Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia) Puitunud liaanid või rohttaimed Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar (Asarum europaeum) 36. Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud Siia kuulub veerand õistaimedest Hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht
vees. Eestis 2 vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki. Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt.Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt.Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt.Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed.Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar ( Asarum europaeum ) Magnoliidid 35.Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud Tunnused üksik iduleht, narmasjuurestik, juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt, enamasti
annaabi.ee 
