Ateena riigijuhtimine ei ole minu meelest väga ideaalselt korraldatud. Kõik riigiametnikud, nõukogu liikmed ja kohtunikud määrati ametisse liisu teel, mis tähendas seda, et riiki võisid saada juhtima inimesed, kes omasid väheseid teadmisi või olid piiratud maailmavaatega. Seetõttu ei saa öelda, et Ateena oli stabiilse sisekorraldusega riik. Vaid strateege valiti kõigi kodanike hulgast. Samuti ei tähendanud kodanike suurem osakaal ühiskonnas seda, et riik ei olnud kihistunud aristokraatideks ja lihtkodanikeks. Aristokraatidel oli rohkem raha ja seepärast oli neil ka rohkem aega tegeleda enese arendamisega. Niiviisi pääsesid nad rohkem esile oma kõnedega rahvakoosolekutel ja neid võeti paremini kuulda. Sellega ma ei väida, et nad oleksid pakkunud halbu lahendusi probleemidele, sest tänu haritusele, olid neil ka arvatavasti suuremad teadmised. Olles naine, ei saa ma tegelikult valida, millise polise kodanikku tahaks enda nahas tunda, seepärast,
kuna Kreekas polnud põlluharimiseks palju sobivat maad põlluharimiseks. Lahkunud Kreeklased lõid jõukad ja rahvarohked linnad. · Kreeklastel kujunes tugev ühtekuuluvus tunne ja nad hakkasid end hellenistideks kutsuma, teised rahvad aga olid barbarid. · Kujunes kreeklaste uus tähestik alfabeet, mis kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Kiri koosnes 24 märgist ja levis igas ühiskonna kihis. · Kreeka ühiskond jagunes vabaks lihtrahvaks, aristokraatideks ja orjadeks. · Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud.
· DEMOKRAATIA deemos (rahvas) + kratos (võim). Kõik ametnikud valiti deemose hulgast rahva terviklik võim. Kujunes välja Joonias, tuntuim keskus ATEENA. Oli otsene demokraatia rahvas kogunes ja otsustas asju. SPARTA Teine nimetus LAKEDAIMON. Hõlmas LAKOONIKA ja MESSEENIA maakonna. Keskuseks oli 4 kindlustatud küla, mille elanikud vaid vabad kodanikud. Ühiskonnakorraldus põhines LYKURGOSE SEADUSTEL, mis on tuntud oma karmuse poolest. ÜHISKONNAKIHID: Aristokraatideks nimetati SPARTIAATE ainus kodanikkond, 5% PERIOIGID vabad inimesed, ilma kodanikuõigusteta HELOODID orjad ATEENA Hõlmas ATIKA maakonna (Peloponnesose ps keskus). ~5 saj eKr hakkas arenema demokraatlik korraldus SOLONI REFORMIDE tõttu (594 eKr). Ta keelas ära võlaorjuse, jagas elanikkonna varanduslikesse gruppidesse õigused ja kohustused sõltusid varanduslikust seisukorrast. KLEISTHENES (507) teeb reformid, mis täiendavad Soloni omi, Kreeka saab veel demokraatlikumaks
Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu. See tähendab võimu, mille abil on võimalik teisi käsutada. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia).
Kord oli nendes koolides karm, linnalubasid anti harva. Päevakava nägi välja nii, et juba enne päikese tõusu tõusti üles, söödi ja hakati harjutama. Harjutamine toimus esialgu puust relvadega või nüride relvadega. Pärisrelvad anti kätte alles enne vaatemängu, sest gladiaatorid vahest kaldusid koolides üles tõusma. Gladiaatori võitlused kestavad ca 4saj'ni. Igapäevane eluolu sõltus sellest, millises ühiskonna kihis inimene oli. Laias laastus võib ühiskonna jagada aristokraatideks; vabadeks põllumeesteks ja käsitöölisteks; ilma varanduseta proletaarideks; orjadeks. Ellu suhtumine kujunes välja selline, et füüsiline töö oli kodanikule solvav, seetõttu kasvas oluliselt ka orjade arv. Orjale tuli anda väga vähe jõudeaega, jõude ajast sõltus see, millises ühiskonna kihis inimene asetseb. Jõude arv sõltus ka sellest, kas orjad töötasid maal latifundiumides või linnas majaorjana. Elu oli orjadel suhteliselt