1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene
Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembese mõisniku Karl von Fürnbergiga. Tiivustatuna Fürnbergi tähelepanust ja materiaalsest toetusest kirjutas haydn kõigepealt mitu keelpillitriot ja seejärel ka oma esimese keelpillikvarteti, millele peatselt järgnes neid veel ligi paarkümmend. 1756. aastal kirjutas haydn Kontsert in C klavessiinile. Tema metseen kandis hoolt ka tema majandusliku olukorra kindlustamise eest. Ta soovitas heliloojat Bröömimaalt pärinevale Viini aristokraadile ja muusikasõbrale krahv Karl Joseph Franz Morzinile. talviti elas Morzini Viinis, suved veetis aga oma Plzeoi- lähedases Lukaveci mõisas. Tegutsedes Morzini juures helilooja ja kapellmeistrina, sai Haydn nii tasuta ulualuse, söögi kui ka palka. Teenistus osutus küll lühiajaliseks (1759-1760), kuid aitas siiski kaasa Haydni edasistele sammudele heliloojateel. 1759. aastal kirjutas Haydn oma esimese sümfoonia, millele järgnes lähiaastail veel neli.
Mida Diogenes selle peale ütles? V: "See on küll tõesti õnnetu, kes isegi hommikust sööma ja lõunastama peab, siis, kui Aleksander Suur seda tahab" 18.Mida tegi Diogenes, kui nägi kord poissi, kes jõi vett peopesast? V: Diogenes viskas minema kruusi ja ütles: "Poiss ületas mind lihtsuses" 19.Kord oli Diogenes olnud kellelgi aristokraadil külas, kes keelanud tal maha sülitada. Kuhu Diogenes siis sülitas? V: aristokraadile näkku 20.Mida ütles Diogenes, kui talle öeldi, et paljud naeravad tema üle? V: "Aga nende üle võibolla naeravad eeslid; kuid mis loeb neile eeslite arvamus. Nii ka mina: mis loeb mulle nende arvamus" §5. PLATON (427-347 eKr) . Eluloost 1.Kes on Platoni õpetaja? V: Sokrates 2.Kus ebaõnnestus Platonil ideaalse riigi loomise katse kolme valitseja ajal? Kes olid need valitsejad? Mis maast
Hiliskeskajal sai lääne ka võõrandada 1) pantimise teel, 2) müümise teel- ostja maksis müüjale, müüja palus senjööri, et ta lääni tagasi võtaks ja läänistaks ostjale. Sellepeale kasseeris senjöör lõivusid. 3) lääni jagamise teel. Allood- vabalt pärandatav ja võõrandatav maaomand, erines tingvaldusest (benefiitsist), läänist ja talupoja maavaldusest.( L- Prantsusmaal ja Skandinaavias) Teatud tingimustel sai läänist allood ja vastupidi- kui aristokraadile kingiti allood, saadi tagasi lään. Aristokraatia ja väikeaadel: Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale. Keskajal olid aristokraadid jõukamatesse perekondadesse kuuluvad mehed. Väikeaadel- rüütel, kelle valduses oli tema endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused, vähene mõjuvõim. Rüütlid ja rüütlikultuur: Rüütli seisus kujunes 9
peremehed kartsid nende väljaastumisi. Aristokraatia ja lihtrahva relvastuse vahel oli suur erinevus. Aristokraadil oli kiiver, pronkssärk, mis kaitses rinda ja selga, suur, tavaliselt ilustatud kilp, oda ja mõõk. Niisugune kallis metallist relvastus oli kättesaadav ainult rikastele. Lihtsõdurid kandsid lõuendist rõivast ja omasid ainult oda ja mõõka, nende kilbid olid tehtud nahast. Nõrgalt kaitstud ja halvasti relvastatud sõdurid olid ohutud hästirelvastatud aristokraadile. Eduka sõjaretke kogu kuulsus omistati juhtidele, nemad olid need, kes said sõjasaagi parima ja suurema osa. Lihtsõdurid pöördusid koju niisama vaestena, nagu nad olid enne sõjaretke. See kutsus sageli esile sõdurite rahutusi. Juba "Iliases" jutustatakse ühe niisuguse lihtsõduri Thersitese väljaastumist Trooja sõjaretke juhi Agamemnoni vastu. Selle eest peksis Odysseus Thersitese läbi. Sagedased sõjad nõudsid tugevaid, osavaid mehi. Seepärast omasid vanade kreeklaste elus
annaabi.ee 
