50,6 2. Pankratov/Rotsev RUS + 0,0 3. Sperl/Kozisek CZE + 0,7 Mehed: 15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega 1. Axel Teichmann GER 1:11.35,8 2. Tobias Angerer GER + 0,5 3. Pietro Piller Cottrer ITA + 0,9 Naised: 7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega 1. Olga Savjalova RUS 41.27,5 2. Katerina Neumannova CZE + 0,5 3. Kristin Steira NOR + 2,1 Naised: 10 km (v) 1. Katerina Neumannova CZE 23.58,4 2. Olga Savjalova RUS + 26,5 3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6 Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen 2. Saksamaa + 11,9 Stefanie Böhler, Viola Bauer, Claudia Künzel-Nystad, Evi Sachenbacher-Stehle 3. Norra + 15,7 Vibeke Skofterud, Marit Björgen, Kristin Steira, Astrid Jacobsen Mehed: 4x10 km teatesõit 1
Ville Nousiainen(Soome) 8. Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa 1.2 Naised 1,3 km sprint (vaba) I Aranna Follis (Itaalia) II Kikkan Randall (USA) III Pirjo Muranen (Soome) 22. Kaija Udras 34. Kaili Sirge 37. Triin Ojaste Sprinditeade (klassika) I Aino-Kaisa Saarinen, Virpi Kuitunen (Soome) II Marianna Longa, Arianna Follis (Itaalia) III Anna Olsson, Lina Andersson (Rootsi) 12. Kaija Udras, Kaili Sirge 10 km klassikat I Aino-Kaisa Saarinen (Soome) II Marianna Longa (Itaalia) III Justyna Kowalczyk (Poola) XL. Tatjana Mannima 54. Kaija Udras 58. Laura Rohtla 15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba) I Justyna Kowalczyk (Poola)
Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus
sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7
maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte.
Hetiitidel lõviskulptuurid ehitiste väravatel. Hrozny tsehhi mees, kes desifreeris hetiidi keelt, (Ninda- leib) Piktograafia- raidkiri 2000 e.m.a. Hetiidid väga sõjakas rahvas Ramses II uue riigi vingemaid valitsejaid Kadesi lahing Hetiidid võtsid rauatöötlemise kasutusele 2000 e.m.a. (hoidsid seda saladuses) Emajumalatari kultus* Üks hetiidi peajumalatest oli kõuejumal, tema naine päikesejumalanna oli hetiitide panteoni pea, tema nimi oli Arianna/Arinna. Telepinu äikesejumal, esindab sureva ja ülestõusva jumala tüüpi. Võimust võtsid nälg ja viletsus, kõuejumal ei leidnud telepinut, kotkas saadeti otsima- ei leidnud; mesilane leidis jumala üles ja kutsus tagasi, loodus ärkas uuele elule. Telepinu tähtsaim viljakusjumal. Tesub ja ta naine Chepa kõuejumal. Tesubi sümbol kaksikkirves ja kahe peaga kotkas Inar meheliku jõu ja sõjajumal Apuluna väravate kaitsja (Kreeka Apollon!)
annaabi.ee 
