Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le. Ravenna Sant'Apollinare Nouvo 6. saj I veerandil Theodorichu ehitatud basiilika tüüpi kirik. See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime. Selle aatrium ja apsiid on aja jooksul umber kujundatud (liiga ariaanlik temaatika või vale keisri ülistamine), ent alles on mosaiigid seintel ja 24 sammast lihtsustatud korintose kapiteeliga. Osades kohtades on veel näha Theodorichu aegsete figuuride palvetavaid käsi. Akende kohal
hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj. lõpuks olid kõik germaani hõimud peale frankide vastu võtnud ristiusu.2 Germaanlaste puhul oli tegemist hõimustruktuuriga ja kristlusesse pöördumised olid
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
ning jõuab juutide ringist välja. Esimesed suured kirstlaste tagakiusamised olid alles 3. sajandil (249-251 ja hiljem). 260 Gallienuse ususallivusedikt ning vaherahu. 303 algas tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms.), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus.) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses