Rooma Panteonist. 24. Millal ja mis stiilis valmis Madeleine´i kirik? Mis ajast ja mis hoonest on lähtutud ja miks? Antiik Rooma ehitiste järgi, Laenati detaile templitelt, eriti sambaid, aastal 1806-1843. Klassitsism püüdis eeskuju võtta eelkõige Kreeka antiigist. Prantsusmaa jäi aga Rooma antiigi mõju alla 25. Kes projekteeris Brandenburgi väravad? Millest on eeskuju võetud? Karl Gotthard Laghans, Akroopoli Propüleedest 26. Nimeta Karl Friedrich Schinkeli paar olulisemat arhitektuuriteost. Uus vahtkond, Vana muuseum 27. Millised uued materjalid ja kontruktsioonivõtted tulid 19. sajandil ehituskunstis kasutusele?Paar näidet. Malm, teras, betoon, raudbetoon, ferm, neetliite, karkass. Kandva teraskarkassi, rippseinad, liftide laialdase kasutamise kõrghooneis, kommunikatsioonide paigutamine vahelagedesse.. Kristallpalee, Eifelitorn, masinahall 28. Mille poolest erinesid teineteisest 19. sajandi II poole Pariisi ja Viini linna uuenduseplaneeringud?
keskusel, lastakse võssa kasvada ja inimestel kaob huvi nende hoonete vastu, mis omal ajal olid väga märkimisväärsed. Kasutatud kirjandus Aalto, A. (2000). Villa Tammekann. Tartu: Turu ülikooli sihtasutus . arhitektuurimuuseum, E. (kuupäev puudub). 100 sammu läbi 20. sajandi eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Eesti arhitektuur. (2006). Tallinn. Eesti arhitektuur. (2010). Tallinn. Hallas-Murula, K. (2012). 101 EESTI ARHITEKTUURITEOST. Tallinn. Hein, A. (2009). Eesti mõisad. Tallinn: TÄNAPÄEV. Karu, M. (2012). Laeva katsesovhoosi keskus DOKUMENTEERIMINE. Tallinn. Kivi, R.-L. (2005). Tartu planeerimisest ja arhitektuurist - artikleid ja mälestusi. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Kozer, R. (19. november 2013. a.). MAJA eesti arhitektuuri ajakiri . Allikas: Tartu Loodusmaja reinkarnatsioon: http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=528&p=2 Mait Väljas, C.-D. L. (2015)
puitrestiga. Rõdupiirded on tsingitud terasest. (Hallas-Murula, 2012) Joonis 22 Kasutatud kirjandus Hallas, K. (1996). Arhitekt August Volberg. Tallinn: Pakett. Hallas-Murula, K. (2009). Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Hansar, L., Huimerind, J., Jagodin, K., Jänes, L., Kalm, M., Lankots, E., et al. (2013). 100 samu läbi 20.sajandi Eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Kalm, M. (2001). Eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Kimmel, T. (kuupäev puudub). Allikas: www.tartu.ee: http://www.tartu.ee/index.php? page_id=3868&lang_id=1&menu_id=2 Kimmel, T. (8. Oktoober 2006. a.). Kasutamise kuupäev: 29. märts 2014. a., allikas
reprodutseerimine Linnaruumi sisaldab hooneid, rajatisi ja muid arhitektuuriteoseid, skulptuure dekoratiivkunsti- ja fotograafiateoseid, aga ka üldsusele avatud muuseume ja näitusesaale, milles on eksponeeritud kujutava kunsti ja fotograafiateosed. Üldsuse huvides on autorite õiguseid linnades ja muudes asulates piiratud. Piirangud tulenevad AutÕS § 201 mis sätestavad: 1. kõik võivad üldsusele avatud kohas asuvat arhitektuuriteost pildistada, maalida. Mehhaaniline kontaktkopeerimine näiteks detailse kipsmudeli tegemine mõnest pargis asuvast skulptuurist pole lubatud. 2. Fotot või reproduktsiooni võib üldsusele edastada 3. juhul kui autori nimi on teosel nimetatud tuleb see teose üldsusele suunamisel välja tuua. Juhul kui autor ei ole välja toodud ei ole tema esiletoomine kohustuslik. Kuid see
väiksemaidki dekoorielemente, olgu see siis tellisstiilisornamendikaunistus välisfassaadil või suure saali legendaarne parkett, mille muster jälgis kupli metallkonstruktsiooni joontevõrku, eesmärgiga luau illusiooni maailma kõikehõlmavast sfäärilisest harmooniast. (Hallas- Murula, 2012) lk 74-75 Kasutatud kirjandus Altton, K. (2011). Eesti kirikud III, Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Helme, E., Hansla, I., & McIlfatric-Ksenofontov, M. (2001). Eesti kirikud. Tallinn: Tänapäev. Helme, M. (2002). Eestimaa kirikute teejuht. Tallinn: Trükikoda "Kunst". Kodres, K. (2005). Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht. Liivik, O., & Dubovik, B. (2011). Tallinna kirikud (ajalugu ja restaureerimine). Tallinn: Pakett AS. Maiste, J. (1996). Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. Nutt, N., & Maiste, J. (2005)
annaabi.ee 
