Millest sai alguse romantism? · Romantism sai alguse 19. sajandi algul. Kestis ühtekokku kuni 19. sajandi keskpaigani; · PÕHJUS: klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega, ning seetõttu hakkas see tekitama kunstnikes, kes tahtsid väljendada oma elamusi, meeleolusid, tundeid ja fantaasiat, vastuhakku; · taaselustus maastikumaal, arenes edasi ajaloomaal ning paljud kunstnikud võtsid eeskuju romantilistest kirjandusteostest. Milliseid arhitektuuristiile kasutati romantismi ajal? Too näiteid! · Romantismi ajal olid arhitektuuris kasutusel mitmed stiilid; · Inglismaalt alguse saanud gootika jäljendamine (sh ka neogootika). Näiteks parlamendihoone Londonis; · Eklekrilises stiilis (stiil, mille puhul kasutati ära teiste ajastute ehituspärandeid.) Suur Ooper Pariisis; · Neoromaani stiilis Neuschwansteni loss Saksamaal. Skulptuur romantismi ajal.
kunstniku nimega Le Corbusier 81887 – 1965), kelle loodud ehitisi leidub ka Moskvas. Le Corbusier lähtus küll funktsionalistlikest põhimõtetest, kuid ta rõhutas rohkem efektsust ja ilu, mida võivad pakkuda geomeetrilised vormid ja uueaegsed konstruktsioonid. Tihti kasutas ta näiteks klaasribadena üle fassaadi ulatuvaid aknais või siis kogu hoone toetamist lahtiste sammaskäikude peale. Peale funktsionalismi tunneb 20. sajand veel muidki uudiseid arhitektuuristiile. Mittefunktsionalistliku arhitektuuri rajajate hulka kuulub ka ameeriklane Frank Lloyd Wright (1869 – 1959), kes alustas tegevust juba 19. sajandi lõpul. Väga palju ehitasid ta üheperekonna-elamuid. Need on ebakorrapärase kujuga, hästi liigendatud, et kõik ruumid saaksid piisavalt õhku ja valgust. Väga hästi seostuvad nad loodusega – üks maja seisa isegi kose kohal -, jääb mulje nagu oleksid nad ise kasvanud. Wright võrdleski ehitist
nišš — süvend seinas. normannid (tõlkes põhjamaa mehed) — Skandinaaviast pärit meresõitjate hõimud, kes 8.—11. saj. hõivasid Lääne-Euroopa ranniku ning jõudsid Islandi, Gröönimaa, Venemaa ning Põhja-Ameerikani; andsid nime Normandia poolsaarele Prantsusmaal. normannide stiil — romaani stiili nimetus Inglismaal. nümf — noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides. order – range reeglite kogum. Näiteks võib orderiteks nimetada dooria, joonia ja korintose arhitektuuristiile Kreeka kunstis ornament — ilustus, kaunistus. panoraam — ülevaatlikult nähtav maastik, avar vaateväli. paradiis— ristiusus jumala aed; koht kuhu õndsad pääsevad pärast surma. perspektiiv — ruumivaade, .ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. petik — akent, ust, kaart vms. jäljendav lame nišš, mis on mõeldud müüripinna mitmekesistamiseks, ohtralt kasutatud keskaegses arhitektuuris. piibel — ristiusuliste pühakiri.
6 Abja-Paluoja tänapäeval Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim komponent ja Viljandi teest vasakul. Paremale poole jäävad korterelamud, mis on valdavalt 2-3 korruselised, Abja Gümnaasium ja hiljuti valminud uus spordikompleks koos ujulaga. Peatänavat ääristavad erinevaid aegu ja arhitektuuristiile iseloomustavad hooned, tänav on peaaegu terves pikkuses säilitanud sõjaeelse ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele viitavad arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest esindab kohalikku inseneriarhitektuuri (Eesti Entsüklopeedia). Hooned on valdavalt puidust ja tellistest. Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus
17. & 18. SAJANDI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL. BAROKK. ROKOKOO. Saanud 17. saj. teisel poolel juhtivaks jõuks Euroopa majanduslikus ja poliitilises elus, hakkas Prantsusmaa üha rohkem domineerima ka kultuurivaldkonnas, omandades täieliku juhtpositsiooni 18. sajandiks. Riigikorralduselt esindas 17. sajandi Prantsusmaa absolutislikku monarhiat, kus valitsejal oli oma kaalukas sõna öelda ka kunstivaldkonnas. Sellest annab tunnistust ka see asjaolu ,et prantslased nimetavad oma arhitektuuristiile (kuigi need täiesti puhtalt ilmuvad peamiselt sisekujunduses ) valitsejate järgi. Nii on prantsuse varabarokki nimetatud ka Louis XIII e. üleminekustiiliks ( u. 1620-50 ), millele on iseloomulik renessansitraditsioonide jätkamine. Kõrgbarokki ( 1660- 1715 ) tuntakse Louis XIV stiilina, iseloomulikud on suured paraadruumid, plafoonmaalingud, rikkalikult kaunistatud seinapaneelid, peeglid siseruumi kaunistustena, toretsev kurvjate joontega mööbel. Värvidest