ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule). Rahvaluulekogumise suuraktsioon. 1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Teatriharrastus 19.sajandi lõpukümnendeil. 1878
4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsete või Eestit käsitlevate trükiste sundeksemplarid saadetakse: 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule; 4) Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule. Trükiste sundeksemplaride saajad sundeksemplaride arvu vähendamisel Igal trükise sundeksemplaride arvu vähendamise juhul on sundeksemplari saajateks Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Kui sundeksemplaride vähendatud arv on suurem kui kaks, määrab sundeksemplari(de) saaja(d) kindlaks Kultuuriministeerium. Rahvusvahelises pimedate kirjas trükiste sundeksemplaride saajad
saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari 4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule; 4) Eesti Akadeemilisele Raamatukogule. 4) Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule. 46. Kas sundeksemplare on lubatud tasuta üle anda, vahetada ja müüa? Millal seda võib teha? Sundeksemplare ei ole lubatud tasuta üle anda, vahetada ega müüa. Sundeksemplaride saaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral antakse sundeksemplaride kogu üle teisele raamatukogule. Sundeksemplaride kogu üleandmisega seotud küsimused lahendab Kultuuriministeerium
6) teadusraamatukogu kogud on kirjeldatud ja süstematiseeritud vastavalt Eestis kehtivatele rahvusvahelistele standarditele; 7) teadusraamatukogu tegeleb teadustööga, avaldab oma tegevuse ülevaateid, tegeleb teadus ja arendusasutuste ja teadlaste tegevuse tutvustamisega ning koostab bibliograafilisi andmebaase; 8) teadusraamatukogu kogud on kajastatud Eesti raamatukogude ühises elektronkataloogis. Arhiivraamatukogule esitatavad nõuded Arhiivraamatukogu on institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine. Arhiivraamatukogu peab vastama järgmistele nõuetele: 20 1) arhiivraamatukogu ülesanne on Eesti teaviku ja Eestit puudutava informatsiooni kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine;
ülesannete täitmiseks. Eestis kehtib sundeksemplariseadus, milles on kirjas, kellele sundeksemplare loovutatakse, kui palju, saatmise kord, säilitamise kord, kasutamine jne. Sundeksemplariseaduse alusel loovutatakse trükiseid, elektroonilisi väljaandeid ja audiovisuaalseid teavikuid jne. Loovutatakse 8 eksemplari. Loovutatakse kaks eksemplari: Eesti Rahvusraamatukogule, Tartu Ülikooli raamatukogule, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule. Üks eksemplar loovutatakse: Tallinna Ülikooli Akadeemilisele raamatkogule, Eesti Akadeemiline raamatukogu ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogud peavad omavahel jagama ühte eksemplari. Trükikoda loovutab sundeksemplare, mitte kirjastus. Filmid ei käis sundeksemplariseaduse alla. Sundeksemplariseaduse eesmärk on säilitada rahvakultuuriliselt olulised teavikud, et säiliks rahva identiteet. Tänapäeval on sundeksemplaride kogumise peamisi eesmärke teavikute kui rahvuskultuuri