(2) Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt avaliku arhiivi nõuetele. (3) Kahjustunud paberarhivaalide puhul konsulteeritakse edasise tegevuse osas avaliku arhiiviga. 14. Mis on arhiivikirjeldamise eesmärk? Arhiivikirjeldamise eesmärk ja alused (1) Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse: 1) arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine; 2) juurdepääs arhivaalidele. (2) Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud üldised rahvusvahelised kirjeldusstandardid: 1) ISAD(G): General International Standard Archival Description; 2) ISAAR(CPF): International Standard Archival Authority Record for Corporate Bodies, Persons and Families. 15
avalikul arhiivil esitada motiveeritud põhjendus. 5. Arhiivi korrastamine- organisatsioon koostab kooskõlastatud arhiiviskeemi alusel arhiivinimistu ja korraldab arhivaalid sellele vastavalt. ARHIIVINIMISTU Nimistu on otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja juurdepääsu arhivaalidele. Nimistus esitatakse arhiivikirjeldus ja loetletakse säilikud. Arhiivikirjeldamisega antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldused moodustavad teatmestu. Arhiiv kirjeldatakse tasanditel -arhiiv -sari -arhivaal. Arhiiv kirjeldatakse üldjuhul ühes arhiivinimistus, kuid mahukale arhiivile võib koostada mitu nimistut. Kirjelduselementideks on · Arhiivimoodustaja kirjelduselemendid: -moodustaja põhiandmed (nimi) -moodustaja ajalugu (tegevusaeg ja koht, staatus, ülesanded ja tegevusalad, struktuur) -täiendavad andmed; · Arhiiviainese kirjelduselemendid:
mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks (arhiiviseadus) 2. Arhiivi kirjeldamine (eesmärk; kirjeldamise tasandid; arhiivi teatmestu) Arhiivi kirjeldamine on arhiivipidamise üks protsess. Arhiivi korrastamine ja kirjeldamine on toimingute kompleks, mille käigus luuakse arhiivi täpne esitus. Nii kirjeldusena, kui ka füüsilise korrastamisena. Arhiivikirjeldamisega luuakse asutuse või isiku arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivi kirjeldatakse: arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmiseks; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamiseks. Kirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud rahvusvaheline kirjeldusstandard: ISAD(G): General International Standard Archival Description. Arhiivi korraldatakse vastavalt kirjeldussüsteemile (arhiiviskeem). Kirjeldamisega tagatakse dokumentide tõestusväärtus et dok. võimaldab fakte, autentsus kas dok. on ehtne, usaldatav
Üleandmise dokumenteerimine Üleandmis-vastuvõtmisakt Arhiivikorrastamise põhimõtted Korrastustasandid: arhiivi tasand; sarja tasand; säiliku tasand. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne). Arhiiviskeem Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse: arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine; juurdepääs arhivaalidele. · Arhiivikirjeldamise meetod ja kirjeldustasandid · Kirjelduselemendid Arhivaalide säilitamise alused Nõuded hoidlale Nõuded arhivaalide kasutamisele Ohuplaneering Arhivaalide konserveerimine Juurdepääsu korraldamise põhimõtted: avalikus arhiivis või selle veebikeskkonnas vahendades teavet vastusena isiku või asutuse päringule
annaabi.ee 
