Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete etalonidega. Etalon Seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. SI süsteem Ühikud kõik kümnekordsed Näited: 1 meeter plaatinast varras arhiivimeeter 1 kg plaatina ja iriidiumi sulamist silinder ... Mateeria (Ld materia aine) Filosoofia kategooria, teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja
Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. -- Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja arhiivimeeter), neid säilitatakse Prantsuse Riigiarhiivis. Arhiivietalonide koopiad on tehtud plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist. Plaatina kohta: H. Karik ja A. Tõldsepp, «Kallimad kui uued» (1974). Lisaks veel, et plaatina avastati 1735 a.-l Julius Scaliger-i poolt ja et nimi plaatina tuleneb hispaaniakeelsest sõnast "platina" e. väike hõbe. Nimi: Platina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827
Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks. 1799.a. valmistati mõõtetulemuste järgi puhtast plaatinast varras, mis oli esimene meetri etalon – nn. arhiivimeeter. Nimetus meeter tuleb kreeka keelest: metron – mõõdan. Massi ühikuks valiti 1 kg, mille mass loeti võrdseks 1 dm3 puhta vee massiga 4 C juures. Etaloniks valmistati plaatina ja iriidiumi sulamist silinder läbimõõduga 39 mm ja kõrgusega ka 39 mm. Ajaühikuks oli 1 sekund, mis moodustas 1 / 86400 ööpäevast. Meetrmõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a 17 riigi vahel. Eestis kehtestati meetermõõdustik 01
Babüloonias võeti kasutusele jalg = 31 cm • Väiksemaid ühikuid: Araabias - kaamelikarva paksus, Jaapanis siidiussi kookoniniidi jämedus (ca 0,05 mm). • Suuremaid ühikuid: Egiptuses, Kreekas - staadion (185 m – 192 m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). • Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12.
Babüloonias võeti kasutusele jalg = 31 cm · Väiksemaid ühikuid: Araabias - kaamelikarva paksus, Jaapanis siidiussi kookoniniidi jämedus (ca 0,05 mm). · Suuremaid ühikuid: Egiptuses, Kreekas - staadion (185 m 192 m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). · Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12.
pint - 0,57 l kvart - 1,14 l gallon - 4 kvarti - 4, 55 l Meetermõõdustik füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on meeter ja kilogramm. Kehtib ühikute kümnekordsus. Meetermõõdustiku lõi 1790-1799 Prantsuse TA erikomisjon (J. C. de Borda, A. N. de Condorcet, P. S. d Laplace, G. Monge) - vajadus teha üheselt mõistetav süsteem, kuna eri provintsides kehtis nii palju erinevaid süsteeme. 1797 - valmistati plaatinast etalonmeeter - nn arhiivimeeter ja kg, hoiule Prantsuse Vab. arhiivi. Meeter, sekund, kilogramm ja liiter põhiühikud. Meetermõõdustiku alusel ühtlustati ka rahasüsteem. Hakati rakendama Prantsusmaal, kehtestati üldiselt 1840. levikut soodustasid maailmanäitused. 1867 pariisi maailmanäitusel mõõtude, kaalude ja müntide komitee. 1869 tegid Vene akadeemikud Struve, Wild ja Jacoby ettepankeu Pariisi akadeemiale, 20.05.1875 Pariisis kirjutati alla meetrikonventsioon, millega ühines 17 riiki. Kõik said uued etalonid.
annaabi.ee 
