Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990
a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa- arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990
Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise protsess on tuginenud suures osas just Riigiarhiivis säilitatavatele dokumentidele, mida on kasutatud nii nõukogude okupatsiooni aegsete "valgete laikude" ja "mustade aukude" kõrvaldamiseks meie ajaloos. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. detsembril 1921. aastal Tartu Ülikooli professor A.R. Cederbergi juhitud Arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinnasse ja ajalooline Riigi Keskarhiiv Tartusse. Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal. Riigiarhiivi esmaseks ülesandeks oli koguda kokku üle riigi järelvalveta laiali asuvad dokumendid ja võtta vastu Venemaalt re-evakueeritud arhivaalid. Riigikogu poolt kinnitatud põhimääruse järgi pidi Riigiarhiiv juhtima ametiasutuste
mine Voronezi, 1915); 1917. a sündmused (Tallinnas põletati koos kubermanguvanglaga maha mõnede kubermanguvalitsuse allasutuste arhiivid) jm. Eesti Riigi Keskarhiivi ja Riigiarhiivi teke ning areng kuni 1940. aastani. Venemaaga sõlmitud Tartu rahuleping nägi ette ka evakueeritud arhiivide tagastamise. Vajaduse arhiivi järele tingis igapäevane praktiline elu, üle tuli vaadata senised kehtivad lepingud. Arhiivi praktiline loomine toimus Tartu Ülikooli juures. Riiklikku arhiivikomisjoni juhtis Arno Rafael Cederberg (1885-1948), 1919-28 TÜ Eesti ja Põhjamaade ajaloo prof, 1920-28 Akadeemilise Ajalooseltsi esimees, 1935-48 Helsingi, Turu ülikooli prof. Teda hinnatakse kui esimese eesti rahvusliku ajaloolaste koolkonna isa juhtivad ajaloolased, sh Otto Liiv, Hans Kruus olid tema seminaristid jne. Arhiivikomisjoni töö tulemusel moodustati Eestisse kaks riiklikku arhiivi: Tartusse Eesti
a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990
annaabi.ee 
