kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa) lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum. N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse alused. 1918. a moodustati arhiivide juhtimise Keskkomitee. Tekitati tsentraliseeritud ametkond Riiklik arhiivifond (=RAF). Riikliku arhiivifondi moodustasid kõik riigile kuuluvad arhivaalid, sh need dokumendid, mis olid tekkinud nõukogude riigi territooriumil, sõltumata sellest milline võim oli sel alal olnud enne nõukogude võimu (ka annekteeritud alade arhivaalid); Venemaa ja nõukogude
arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. Andmekogu: tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum. Arhiiv:1. arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus; 2. asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum (arhiiviseadus). Arhiiviasutus: arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega tegelev asutus. Arhiivifond / fond: avalikku arhiivi vastuvõetud ja omaette koguna registreeritud arhiiv. Arhiivihaldus: dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitustähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine. Arhiivikarp, -mapp, -kaaned, ümbrik: arhivaalide säilitamisel kasutatav arhiivipüsivusnõuetele vastavast materjalist valmistatud kindlate konstruktsiooninõuetega ümbris.
mälestustest ilmunud, ent ajaloolastele see info eriti midagi ei paku (olulisi asju on puudu jms). Arnold Rüütli mälestusteraamat. Kõige suurem lünk on poliitilise võimu toimimise koha peal. Põhiline dokumentatsioon PAI arhiivis, mis oli uurijatele suletud. Ka PAI liikmed said üsna piiratud ulatuses ligi. Suured muudatused. Iseseisvusaegne arhiivisüsteem lammutati juba esimesel aastal. Arhiivid allutati SRKle. Dokumentide omanik riik – moodustati ühtne riiklik arhiivifond. Riigiarhiiv ja riigikeskarhiiv reorganiseeriti. Eestist viidi ära palju arhiivimaterjale, eriti, mis puudutasid kaitseplaane 1939. aastal jms. Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis. Loodi uued arhiivid: Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni ja sotsialistliku ülesehitustöö riiklik keskarhiiv (ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs olid materjalid alates 1917
sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Korraliku allikaväljaande väljaandmine on väga mahukas tegu. Neljandaks on väga oluline arhiivinduse teisenemine ja see muutus on olnud ka väga kiire protsess. Ei tekitatud mingeid eriarhiive. Eesti arhiivindus on kõige avatum teadusmaastikus, just eriti 90. aastatel. Polnud mingeid sisulisi piiranguid. Tänapäeval olukord natuke teistsugune - tingitud seadusandlusest (isikuandmekaitse). Kogu riiklik arhiivifond on läbi Interniti kättesaadav (kõik nimistud). SAAGAs digitaliseeritud kõik materjal, mis pakub huvi genealoogia uurimisele. 21.02.12 Rõhuasetuste muutumine. Üleminekuperioodi alguses, 80. a teisel poolel hakkasid domineerima need teemad, mis ühiskonna seisukohalt kõige olulisemad ja valulikumad tundusid - päevakorrale tuli just nõukogude võimu repressiivne tegutsemine, just küüditamised ja julgeolekuorganite tegutsemine. 80. lõpus ja 90
annaabi.ee 
