Selle kohustuse täitmisel peavad nad silmas tööandjate, omanike, arhivaalides käsitletud isikute ja arhivaalide kasutajate seaduslikke, kuid mõnikord konfliktseid õigusi ja huve nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Arhivaaride professionaalsuse mõõdupuuks on nende objektiivsus ja erapooletus. Nad seisavad vastu mistahes allikast pärinevale survele manipuleerida tõestusmaterjaliga faktide varjamise või moonutamise eesmärgil. 2. Arhivaarid hindavad, valivad ja hoiavad alal arhiiviainest selle ajaloolises, õiguslikus ja administratiivses kontekstis, pidades seega kinni provenientsiprintsiibist ning säilitades ja välja tuues dokumentide algsed seosed. Arhivaarid tegutsevad vastavalt üldiselt heakskiidetud põhimõtetele ja tavadele. Arhivaarid täidavad oma kohustusi ja ülesandeid aktiivsete ja poolaktiivsete arhivaalide (kaasa arvatud elektroonilised ja multimeedia arhivaalid) loomisel,
poole kolmanda kapi neljandale laudile. ARHIIVIHOIDLA Aktiivsest asjaajamisest väljunud arhivaalide säilitamise eesmärk on tagada dokumentide säilitamine ja kasutamine. Arhiiviväärtusega ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud või kohandatud ruumis e hoidlas, mida muuks otstarbeks ei kasutata. Hoidla sisseseadmisel tuleb arvestada: -millist arhiiviainest hakatakse säilitama (paberdokumendid, fotod, disketid) -kui kaua arhivaale planeeritakse säilitada -kui suurt kogust on vaja säilitada. Arhiivihoidla peab vastama järgmistele tingimustele: -ruum peab olema lukustatav -ruum peab vastama tuleohutusnõuetele -arhiivihoidlat peab teistest ruumidest eraldama tulekindel uks 1 -vajalik on automaatne valve- ja alarmsüsteem -hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus -hoidlat ei tohi läbida vee- ja kanalisatsioonitorustik
erakondliku koosseisu on välja toodud autori teoses.4 Taasiseseisvumisaja parteide materjalid on arhiivis esindatud suurte lünkadega. Sel ajal tegutsenud 30 erakonnast, rühmast ja liikumisest leidub materjale vaid seitsme kohta. Puudujääke arhiivimaterjalides korvavad trükised, eriti parteiline ajakirjandus. Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut. Selles materjalis orienteerumiseks on abiks mitmed teatmelist laadi teosed.5 Rahvusvaheliste suhete ja riikide välispoliitika uurimine tugineb diplomaatiadokumentidele kokkulepped, lepingud, paktid, konventsioonid, traktaadid ning kirjavahetus nii väline kui sisemine. Kuna välisministeeriumide arhiividesse pole juurdepääs alati võimalik, kasutavad uurijad sageli publitseeritud dokumente. Suurriigid hakkasid 20
võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude ühiskonnas reziimne asutus, see tähendas seda, et arhiivis oli miilitsa valve, see oli asutus, kus nö tavaline käitumismudel ei toiminud ja tõi kaasa ka selle, et suur osa arhiiviainest oli salastatud, oli üks osa materjalist, mida pm ei olnud üldse võimalik uurimise seisukohalt kasutada, siis selline dokumentatsioon, mida sa kasutada, kui taotlesid eriloa. Eelkõige tegemist 20. sajandi dokumentidega, aga mitte ainult. Sugupuu uurimine oli suur tabu, seda sai teha maskeeritult, teiseks polnud niisama arhiivi minna, selleks oli vaja asutuse luba arhiivile. Tegelikult reeglite järgi oli ka see nõutud, et kui sa kasutasid eriloaga saadud
annaabi.ee 
