Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad
3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheoloogilis-kultuurilist etappi. 2.Neoliitikum (5000-1500 aastat e.Kr.) Neoliitikumi ehk noorema kiviaja algust markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu, eristudes niiviisi nendest piirkondadest, kus neoliitikumi mõiste on seotud üleminekuga viljelusmajandusele. Majandusmuutustel põhineva periodiseeringu kohaselt võiks neolitiseerumisest Eestis rääkida
kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Noorem kiviaeg Neoliitikumi ehk noorema kiviaja algust markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: (1) Narva, (2) tüüpilise ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Narva kultuur (algus u. 5000 aastat e.Kr
Neoliitikum e. noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Neoliitikumi algust märkeerivaks nähtuseks peetakse Eestis keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb 4-ks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest. Rohkesti on leitud mitmesuguseid naaskleid ja teravikke. Raieriistad, silmata kivikirved ja -talvad, on tehtud valdavalt mitmesugustest kristalsetest kivimitest,
Seire sammuks on 10 aastat, kiiresti muutuvate alade või ekstreemsete muutuste puhul ka vähem. Seire käigus kogutud andmed kantakse andmestikku, mis lisaks üldisele riikliku seire poolt nõutavatele parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning valdavad kõrguste vahemikud, valdaja, asustus, kaitsestaatus, teised seire- või programmialad, looduslikud, arheoloogilis- kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud väärtused (kasutatakse rannikualade arengukavade koostamiseks), olemasolevad ja võimalikud ohud, maastike muutus viimasel sajandil ja ala uuritus (antakse ülevaade seirealal varem tehtud töödest). Andmed esitatakse ka 1:10 000 mõõtkavas kaartidena. Eri aegade maakattekaartide analüüsi põhjal on iga seireala kohta välja toodud maastiku muutumise trendid. Koostatakse soontaimede, sammalde ja samblike liiginimekirjad
annaabi.ee 
