võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda. Sellele järgnes konflikti lahendus ehk siis arheoloog läks röövliga kaasa. Teine tegevuse pingestumine toimus siis, kui don Jose arheoloogile jutustas oma vangi sattumise põhjuseid. Ning kui ta jõudis kohani, kus ta ütles Carmenile, et ta tapab ta ära, kui ta temaga koos ära ei sõida. Ning kulminatsiooniks on see, kui ta teatas, et ta lõi Carmeni maha. Sellele järgnes pinge langus, ta läks ja andis ennast ülesse. Konflikti lahendus oli traagiline. Don Jose tahtis, et Carmen teda armastaks. Raevuhoost tingituna lõi ta Carmeni maha. 5. Autori juhtmõte Autor on ise seal raamatus, tema on arheoloog, kes kuulab don
pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid. *Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nim rooma rauaajaks, sest see langes kokku Rooma impeeriumi sünni,hiilguse ja langusajaga, mil Rooma kiirgas oma kultuurimõjusid isegi Lääne-mere ida-ja põhjakallastele. *Võimalik,et esimene meister tuli Skandinaaviast. Vähemalt on sealt pärit sõna raud ise. *Arheoloogile seostub rooma rauaaeg eeskätt tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid, mood esmakordselt ajaloos nähtuse, mida võib pidada puhtalt eestipäraseks. *Rooma ajaloolane Tacitus nimetas põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti. Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi. *Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid
kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA 1) välitööd a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas ,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide abil endisaegse veetaseme jälgimine · abivahendid luureks: a) aerofotod, õhuvaatlus, b) periskoobid, mini- ja automaatkaamerad (hauakambrid), c) GPS-seadmega kaardile positsioneerimine
tarbetunagi püsima. 8 Uue arheoloogia sünd 1960.-ndatel uus pöörde arheoloogias. Selleks ajaks oli kuhjunud rahulolematus seniste uurimisviiside kohta. Radiosüsiniku meetod oli teinud dateerimise lihtsaks, dateeringu andmine ei olnud enam uurimistöö peaeesmärgiks. See oli tähtis, kuid seda sai nüüd teha palju lihtsamalt ja tõhusamalt, mistõttu arheoloogile jäi võimalus esitada palju nõudlikumaid küsimusi. Traditsiooniline arheoloogia ei seletanud midagi, kui, siis ainult rääkides inimeste migratsioonist ning oletatavatest mõjudest uue arheoloogia tekkimine. Uut arheoloogia, ka protsessuaalseks arheoloogiaks uurimistöös sai keskseks protsess, üldistus ning äärmine täpsus, statistika. Ameeriklane Lewis Binford, pakkus koos oma kolleegidega välja uusi lähenemisi arheoloogilise materjali tõlgendamisele. 1968
annaabi.ee 
