Keraamilisi anumaid kasutati nii rituaalide juures kui ka igapäevases elus. Selle aja keraamikat iseloomustab köie või nööri abil peale pressitud ornament. Nõu valmistati nöörikujuliseks vormitud savist, mis keerati kokku spiraalina ja tasandati nii seest kui ka väljast pulga või mõne muu esemega. Nõud ei olnud eriti tugevad ega vettpidavad, sest põletus toimus madalal temperatuuril. Anumatel kujutati mere ja veestiihhiat, maa, päikese ja taevatähtede sümboleid. Jaapani arheloogid on välja kaevanud tohutult palju vana keraamikat, mille hulgas mõne nõu vanuseks loetakse isegi üle 10000 aasta. Jaapanis olid levinud keraamiised anumad. Anumate kuju on lihtne kitsa kaelaga pott, kõrgemal jalal asuv kauss jne. Ornament oli väga tagasihoidlik, geomeetriline. Mõnikord kaeti anum punase värviga või poleeriti. Mida idapoole, seda nõrgem on mandri mõju ja tugevam Jomoni kultuurile iseloomuliku keraamika mõju. Ühed vanemad keraamikad Jaapanis on dogu'd
Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu."
Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu."
1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. *Üks peamisi kirjalikke allikaid on Läti Henriku kroonika. Too kroonika annab kõige rohkem aimu Eesti elust tol ajal. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. *Antropogenees- inimese kujunemise lugu *Arheloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks- vanemaks (paleoliitikumiks), keskmiseks (mesoliitikumiks) ja nooremaks kiviajaks (neoliitikumiks. Pronksiaeg kestis vaid ligikaudu kaks tuhat aastat.. *Eesti ajalugu algab keskmise kiviajaga. Kiviajale järgnenud rauaaeg jaguneb neljaks: varaseks rauaajaks, vanemaks ehk rooma rauaajaks, keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks.
asulakohtade kaevamised, põhirõhk mitte esemetel, vaid struktuuridel ja tervikutel. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid, tõusid nüüd uurimuste esirinda. Hakkasid mõjutama tsivilisatsioonide arutelu(seni justkui tagaplaanil ja neid ei osatud eriti hästi kuhugi paigutada). Teaduse kiire areng mõjutas ka humanitaarteadlaste maailmapilti-nad püüdsid ka olla"teadlased"ja sõnastada reegleid. 20 saj keskpaiku hakkasid Ameerika etnoloogid, arheloogid uuesti sõnastama arenguid ja sealt uus neoevolutsionism. Alusepanijateks kaks suurkuju. L. White? ja J. Steward? White rääkis universaalsest st üldisest evolutsioonist ja Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi. Jaguneb alasüsteemideks ehk kohalikeks kultuurideks. Tõi esile ka kultuuri komponente,
annaabi.ee 
