Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud juhul kasutama peaksime. Nimelt sai meile üsna kiiresti selgeks, et ankeetküsitlus ei avaks meie probleemi täielikku tagamaad, ega kirjeldaks selle olemust. Välistasime ka dokumentide või kirjanduse analüüsi, sest tahtsime fookusesse võtta tudengi, kui inimese, keda antud reform kõige otsesemalt puudutab. Valikusse jäigi siis kvalitatiivne intervjuu või töö fookusgrupiga. Argumenteeriti, et peaksime kokku koguma fookusgrupi, kes kõik siis sellel teemal arutleks, kuid mõistsime, et seal tehtav töö peaks olema meie poolt ka kuidagi salvestatav ja kontrollitav. Seega valisime pisut teistsuguse lähenemise ja tegime intervjuu kahe kaastudengiga, et teada saada nende mõtteid. Intervjuu peaks andma infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Selleks pidime eelnevalt tegema küsimused ja tutvusime reformi sisuga. Küsimusi küsis Ekke, ta alustas ja suunas
see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana. Avaldati raamat ,,Teadus-piiritlematud võimalused" kus argumenteeriti seda, et kõige aluseks on väga tugev teadus ja sealt kaudu saab ka meie ettevõtlus olla edukas ja me saame nii palju sotsiaalseid probleeme ja ka majanduslikke probleeme selle kaudu lahendada. Vastukaaluks ilmusid koheselt inimesed kes ütlesid, et pidage kinni, pigem on turg see mis määratleb ära mida tahetakse ja turg annab signaalid ettevõtetele, et milline on see teaduslik arendustegevus mida vajatakse. Ehk kogu pilt keerati teistpidi. Tekkis II põlvkond
Inimkultuuri alguses oli aga olemas ainult müüt, mis oli sündinud koos esimese mõttega ja kinnistunud sõnas. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Kultuur oli veel mütoloogilise olemise täiuses, spetsialiseerumata. Sajandite jooksul kujunenud ja väga aeglaselt muutuvad sugukonnasisese käitumise reeglid argumenteeriti kõikvõimsate, tähelepanelike ja karistavate jumalate tahtega. Esivanemate kultus nõudis nende määratletud ja selgeks õpetatud seaduste täpset täitmist, seaduste eirajaid või lohakaid täitjaid tabas karistus. Vana oli tähtsam kui uus, sest kõik vana oli juba kogemusli- kult kontrollitud, seega kindel ning turvaline. Esivanemaid peeti alati targemaks. Kui aga inimese sõltuvus loodusest vähenes, kui tekkis sotsiaalne diferentseerumine ja tööjaotus,
Inimene on loom ning geneetiline olend. Need olid teaduslikkuse viljad. Oldi hakatud tähele panema et pärilikkus võib kontrollida inimest. Zola suures osas kirjutaski nii et halbade vanemate laps ei saanud elada õnnelikku elu. Tänapäeval usume me et inimene võib sellest välja murda kui ühiskond teda aitab. naturalism oli fatalistlik , mis oli väga tugev prantsuse kirjanduses. Sajandi lõpul oli konseptsioon et inimese kurjust näitab tema füüsis: nt madal laup jne. Argumenteeriti et selline inimene ei pruugi olla meeldiv. Sellel ajal oli ka selline konseptsioon kriminoloogias ja seda oli ka kirjanduses. Nt ,,Doktor Jekyll ja Mister Hyde" kus ühes tegelases oli galantne mees ja jälk roimar. Vahel võib vaadata mõnda kurjategijat kes on väga ilus aga tegi palju kurja. Naturalistid muutsid ka keelt. Keelemuutused on 18.sajandi lõpul sees, nt Goethe puhul kes kirjutas talupoegadest kes rääkisid teistsuguselt
annaabi.ee 
