dokumentide põhjal, seega on neile kõigile ühe peatüki pühendamine igati õigustatud. Alustatud on olulisimast argumendist, mis on alati mõistlik ning kindel variant. c) Kas artikkel oli ladus ja loetav? Jah, artikkel oli hästi kirjutatud. Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on. d) Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14. september, kuid et Suurgildi tolleaegses arveraamatus on kirjas hoopis 23. september
· Mis on selle teose eesmärk? · Kas see on esitatud sissejuhatuse arusaadavalt? · Kas püstitatud eesmärk täidetakse ja kui hästi? · Kas kõik küsimused saavad vastuse? · Kas teemat oleks võinud veel mõnest aspektis vaadelda, millisest? · Kuidas teos asetub senise uurimistöö konteksti? · Kas see oli vajalik? · Mida uut see annab? · Milline on teose ülesehitus, kas see on loogiline? · Kuidas autor on oma väiteid argumenteerinud? · Kas teose stiil ja keel vastab teose zanrile ja publikule? · Kas stiil ja keel on korrektne ja ladus? · Kas raamatus on vigu? · Kui mõni asi tundub kummaline, kontrollige teistest allikatest. · Milliseid allikaid ja kirjandust autor on kasutanud? · Kas midagi jäi kahe silma vahele? · Mida oleks võinud veel kasutada? · Millega põhiväidetest nõustute, millega mitte? Miks?
ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama. Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1.1 Millal lugusid jutustada? Võimalikud olukorrad jutustuse kaasamiseks: 1
enda või kellegi teise huvides. Teise raha enda huvides kasutamine on teadagi mis ja nö võõrast raha võõrastele kasutades suhtutakse rahasse ja selle eest saadavasse suhteliselt ükskõikselt ja lohakalt, mis tingib ülemäärase raiskamise ning millel pole eesmärgiga lõpuks võimalik sidet leida. See tundub olema peamine sõnum, miks heaoluriik senises mõttes USA - s. Suurbritannias, Rootsis, Soomes jne on kriisi jõudnud. (1) 2. VAESUS JA KORRUPTSIOON. Milton Freidman on tuliselt argumenteerinud vaesust, vabadust ja selle põhjuseid. Ta ei pea rikaste käitumist vaesuse põhjustajaks. Friedmani arvates tuleks alustada probleemide otsimist valitsusest. (5) Olulisima probleemina näeb Friedman afroameeriklaste eriharidust ja eraldi koole. Seal ei saa afroameeriklased jätkusuutliku haridust ning seega korralikku tööd. Tänu sellele on töötus afroameeriklaste seas 30-40 %. (5) Teisesks on suureks probleemiks miinimumpalk. See põhjustab diskrimineerimist, kus
Ei või kindel olla, et see, mis on täna õiglane, on seda ka homme. See ebakindlus ei tulenenud muidugi sofistide tegevusest, vaid ühiskondlikust transformatsioonist, mida sofistid oma teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam mitte oleva tervikut, nagu varajaste joonia physiologos`te juures, vaid ühte oleva
annaabi.ee 
