peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikirjandi jaoks, vaid seda läheb vaja ka kogu järgnevas elus, see aitab ennast maksma panna ning enda seisukohti arusaadavamaks teha. Mina olen autori seisukohtadega igati nõus. Ka meie alustasime lõpukirjandiks valmistumisega juba 10. klassis, kui mitte öelda, et juba põhikooli aegu. Ka koolilehe tegemistest ja meediaringist võtsin osa kogu gümnaasiumi vältel ning pean
liidriks pürgimist, rivaalitsemist, matkimist ja konformismi, emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma tundeimpulss adekvaatsesse ja emotsionaalselt mahlakasse keelde;
kriitilised ja argumenteerivad ning sageli pikemadEssee on kirjatöö vorm, mis võimaldub sul ideid ja teemasid sügavuti käsitleda just sellisel moel nagu sina seda soovid. Essee võib olla ka üks eksami vorme, kus pead kiirelt otsustama mida ja kuidas kirjutad, et saada võimalikult hea hinne. Essee vormi kasutatakse peamiselt selleks, et saada vastus keerukale küsimusele. Nii saad näidata oma teadmisi, analüüsioskust, faktikäsitlust ja argumenteerimisoskust. "Essees peaks sisalduma kolm põhiosa: Sissejuhatus: annab lühikese ülevaate essee sisust ja sinu eesmärgist ning kirjeldab, kuidas sa seda kavatsed teha. Põhiosa: annab edasi informatsiooni, argumendid või põhipunktid. Kokkuvõte: võtab kokku eelpool kirjutatu ning toob välja peamised järeldused ja seisukohad, mida essee põhiosas kirjeldati." (Õppimine kõrgkoolis - tudengi käsiraamat, K. McMillan & J. Weyers) Esseed alusta kava koostamisest
mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti). aitab leida sisemist seost õppimisega, arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija argumenteerimisoskust. 2. Mõttega lugemine Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid. Lugemine on teadmiste omandamise vahend. Seda kasutatakse kõigis ainevaldkondades. Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.. Meetod on kasulik, kuna:
– de actionibus järgi. Gaius toob ära kirjelduse mitte ainult tema ajal levinud protsessist, vaid ka varasematest. Lisaks sellele on olemas ka üldajaloolisi allikaid, kus kirjeldatakse protsessikäiku ning teatud pildi saame me näiteks ka Cicero kohtukõnedest, näiteks “Esimene kõne Catilina vastu” või “Kõne poeet Archiase kaitseks”. Tegelikult on Cicero kirjutanud palju kõnesid, 58 neist on säilinud, ent eesti keelde on tõlgitud ainult nimetatud kaks. Juriidilist argumenteerimisoskust on eesti keelde tõlkimata kõnedes märksa enam, kuid ka need kaks, trükitud ära “Rooma kirjanduse antoloogias” (Tallinn, 1971, lk 170jj), annavad hea pildi antiikaja kõnekunstist. Sarnaselt tänapäevasele protsessiõigusele eristasid ka roomlased kohtumenetlust ehk tsiviilmenetlust kitsamas mõttes ehk seda osa, kus kohtus asja uuritakse, pooled esitavad oma argumendid ja kohtunik teeb oma otsuse ja täitemenetlust, ehk seda, mille raames tehtud otsus ellu viiakse
annaabi.ee 
