TEI suurima puudused on täpitähtede puudumine ja vähene inimesekesksus. TEI-l on probleeme ka korraga rääkimis juhtumitega. Raskustest hoolimata on siiski suur osa ressurssidest digitaliseeritud. Tartu ülikooli juures on tehtud eesti keele kõnekorpus, mida on täiendatud alates 1997. aastast. Suulise kõne materjale on aga korjatud juba 1920ndatest. Eesti keele korpus on avatud korpus st et seda arendatakse järjepidevalt. Mõeldud on koguda erinevat ,,tüüpi suulist kõnet, nii argivestluse kui ka avaliku suhtluse keelekasutus, nii spontaanset kui ettevalmistatud kõnet, nii monolooge kui ka dialooge." (Hennoste 2000: 257). Literateerimisel on kasutatud konversatsioonianalüüsi ja kõik nimed ning identifitseeritavad numbrid on asendatud. Samuti on lisatud vajalik taustakirjeldus jms. Korpus on liigendatav mitmete allkeele kaudu. ,,Allkeeled jaotatakse sotsiolingvistiliselt kahte suurde rühma: kasutajakeskselt defineeritud murded ning situatsioonikeskselt defineeritud registrid
aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha. küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik) päevikumärkmed – lapsekeel. Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii lindistamist (heli- ja videolindistus) kui ka päevikumärkmeid. Nii on tõenäosus, et midagi olulist andmete hulgast välja jääb, veelgi väiksem. intervjuud, argivestluse lindistused – släng, murded (suuline). Lindistatakse inimest või gruppi inimesi ning litereeritakse tekst ja siis analüüsitakse seda. Intervjuu võib osutuda liiga formaalseks, et sealt slängi kätte saada, seepärast on hea, kui intervjueeritav(ad) ja intervjueerija on sõbrad, siis tuleb loomulikku keelt rohkem. Argivestluse lindistamine grupis on parem, kui ei tehta konkreetselt küsimus-vastus-süsteemi. Lindistamine võtab
· ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Kvantitatiivne sotsiolingvistika 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline : See on see, mille Humboldt välja pakkus (isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusioonikeeled ja polüsünteetilised). Struktuuri järgi tüüpidesse jagamine. Keelte tüpoloogiline liigitus 1
86. Viiteahelad, anafoor Anafoor - viide millelegi, mida lauses varem on mainitud; korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra. Ilus on surra isamaa eest . 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Voor- ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni (auditooriumi sidumine) Vooruvahtusmehhanism: vooru võtab A) see, kellele osutati B) see, kes jaole saab C) eelmien kõneleja ise 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid.
annaabi.ee 
