tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu. Uskumused, eksiarvamused müüdid on mõistuspärased või emotsionaalsed. Traditsioonide olemasolu teadvustamine uurimine kasvatusteaduste valdkonnas nim. Kasvatusteadvus. Teadmisteoluline tunnus tõele vastavus. Ül. luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teaduse eesm. on luua põhjendatud e teaduslikke teadmisi, mis on argiteadustest kõrgemale ulatuvad. Argiteadmisi omandatakse isiklikest kogemustest. Argimõtlemine pindmistel tasanditel,
teooriate või hüpoteeside ning nõrgalt põhjendatud eelaimduste või ideede vahel. Selgus ja täpsus nõuab, et teaduses kasutatavad mõisted oleksid nii täpselt piiritletud kui võimalik. Teaduse arengu kvalitatiiv-klassifitseerivas staadiumis tähendab see, et tuleb viia miinimumini piirjuhtumite ebamäärasus. Koherentsus või süsteemne struktuur on see, mida T. H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte ainult julgete ja laiahaardeliste hüpoteeside kaudu, vaid peamiselt leidlike seadmete tõttu, mille abil neid kontrollitakse, saavutab teadus sellise haarde, mis ületab tunduvalt meie meelte võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest
Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Loomulik keel keel, mis on tekkinud ja arenenud loomulikul teel. On kujunenund väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeel - esimene keel, mida omandab laps loomupäraselt. Polüseemsed sõnad mitmetähenduslikud sõnad. Kõnet tõlgendades kasutab inimene argiteadmisi (elukogemus) ja diskursusteavet (mis ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik)
kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteavet (missugusest valdkonnast räägiti ja millest räägitakse parajasti). <- nii saadakse tõlgendusprotsessi hõlbustavat materjali. F. de Saussure eristas keelt ja kõnet (langue, parole). Rääkides mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all allkeeli (nt ametikeel, släng) või isikukeeli ehk idiolekte. Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks.
hüponüüm, ATRI a on b atribuut). - Tähendusvõrgustikul on mitu n-ö sisse- ja väljapääsu. - paradigmaatilisi suhteid välj. predikaadid joonisel: HÜPO nüüm, HÜPEROnüüm, ATRIbuut, PARTonüümia, SÜNOnüümia, FUNktsioon, TOIMing, INStants e liigi esindaja, PROTOtüüp, Kolllokatsioon. Semantiline võrgustik II Kirjeldab nii tähendussüsteemi kui ka inimeste argiteadmisi. St et peale selle, et teame, et autol on hind, teame me tavaliselt seda, kuidas see on muutunud jne jne. Kui inimene hakkab rääkima, millestki, mis selles võrgustikus mõnes tipus on, muutuvad aktiivseks ka lähedal olevad tipud. Kui kuulaja on aru saanud, millest inimene rääkima hakkab (teema on aktiviseeritud), saab ta aimu, millest veel võib juttu olla ehk millises diskursuses kõneleja liigub. Sedalaadi
Sõnumi vastuvõtjas toimuvate mentaalsete protsesside ül on: -identifitseerida sõnade struktuur ja tähendused; -lahendada võimalikult hästi mitmetähenduslikud juhtumid; -otsustada, missugustele referentidele viitavad iseseisva tähenduseta pronoomenid; -otsustada, mis on uus info; integreerida uus info sobivalt selle ehtke mentaalsesse teadmusse; -otsustada püsimälus pärinevaid argiteadmisi kasutades, missugused on kõnealuste objektide omavahelised seosed ja reaalsed tõlgendamisvõimalused 9. Foneetiline transkriptsioon. Olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkripstioon, kõne häälikute ja teiste tähtsate tunnuste märkimine. Transkripstioon on oluline, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil. See on eriti kasulik kolmel juhul:
lauseosade tähenduste ühendamisega tervikuks. Strateegia kirjeldamiseks kasutatakse ka metafoorseid väljendeid nagu mõtete haakumine või mõtete liitmine. Lastele tekitavad probleeme samaviitelised sõnad (eriti ase- ja määrsõnad), samuti operatiivmälu piiratus või koormatus mingi muu tegevusega (ilmneb sageli primitiivse lugemistehnika korral) ja mõttelüngad lausete vahel. Nimelt on igas tekstis hulk argiteadmisi sõnastamata ning neid aktualiseerimata seost lausete vahel sageli ei teki. Näiteks lausete Karu ja jänes tulid uksest välja. Siis istusid nad autosse. sisu modelleerimisel aplikatsioonidega võib intellektipuudega lapsele osutuda probleemiks puuduva teabe läksid auto juurde tuletamine. Lokaalse sidususe vastandiks on lause mõistmine kontekstiväliselt. Sama probleemi kajastavad ka raskused pildiseeria järjestamisel. Kui sidusust kahe kõrvuti asetseva lause
annaabi.ee 
