Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest, püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania- aineliste ooperite ,,Don Juan" ja ,,Fiagro pulm" muusikas pole hispaanialikkusele vihjetki). Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat
*looming looduse arenguprotsess *kunst loodusesse sisse programmeeritud *Kant: kunst looduse plaani elluviimine *genius konreetne pale, liitis naiselikkuse ja mehelikkuse *geeniused: Byron, *geeniuse konseptrioon rokkstaari mudel *romatismi loogika: kunstnik ei saa vastuda protsesside eest väljaspool teda (sotsiaalne tellmine, turg) *idee kunsti originaalsusest, kordumatu KUNST *kunst on oma olemuselt kasutu, ainult väärtus, aga praktiliselt kasutu *kunst peab olema argisusest kõrgemal, inimeste igapäeva valikutest kunst peab neid juhtima inimeste t äiustamise ja õpetamise toime 6 KONTSEPTSIOON RAHVAST *looduslikkuse idee *seotud puhtusega, süütusega *kõigil oma originaalne loomus, aga tsivilistatsioon rikub sele ära ROUSSEAU *"Kõik on hea asjade looja käes, kõik on halb inimese käes" tsvilisatsiooniga käib kõik alla. *eelistab loodust kultuurie romantismi ja valgustsajastu piirl
Janek Kraavi 2. Kasutatakse suhteliselt lihtsat ja selget keelt, aga ometi on see ka suhteliselt vaimukas ja tihtipeale originaalseid sõnamänge sisaldav. Erinevalt Sauterist see vaimukuse kasv kirjanduslikes tekstides on ka üks eripärane esteetika tunnus. Sauteril seda ei ole. Nt Kenderi ,,Iseseisvuspäeva" kirjeldatud termniga lingvistiline kasiino. Nii, et tegelikult sellisest argisusest kirjandustasandil tasapisi astutakse eemale või teisele astmele. 3. Need tekstid on rõhutatault kaasaegsed. See tähendab seda, et tegevus toimubki lugeja kaasajal. Ja seda kaasaega rõhutatakse veel suhteliselt tuntava dokumentaalsuse kaudu kõikdele teada tuntud ruumid ja paigad, objektid nag riided või kaubad, tegevused, mis on puhtalt tänasesse olevikku kuuluvad. Sellepärast paiskub tekstidesse lõputu
filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise ja olustiku kirjeldamise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argisusest välja. 1970. aastate algusest süveneb Undil äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas. 1970.-1980. aastad e seisakuaeg Ühiskonna- ja kirjanduselust üldiselt 1970.-1980. aastaid Nõukogude Liidus on nimetatud seisaku- e stagnatsiooniajaks. Ühiskonna areng takerdus. Eesti NSV oli maailmas esirinnas raamatutiraazide, alkoholi tarbimise ja enesetappude hulga poolest. Piirati poliitilisi vabadusi, kuid inimeste eraellu sekkuti vähem kui sõjajärgsetel aastatel
annaabi.ee 
